Milles on probleem?

Üldiselt on jõutud üksmeelele, et kliimamuutuste eest vastutab inimkond, kes paiskab õhku liigselt süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi keemilise valemiga CO2. Süsihappegaas on oluline õhu koostisosa. Maa atmosfääris on CO2-sisaldus hetkel umbes 400 mahuosa miljoni õhu mahuosa kohta (ühik ppmV ehk 400 liitrit süsihappegaasi miljonis liitris õhus) ehk umbes 0,04 mahuprotsenti, kuid veel 100 aastat tagasi oli see umbes 300 ppmV. Võrdluseks sisaldab Veenuse atmosfäär umbes 96,5% CO2, milleni on meil veel õnneks pikk tee minna. CO2 on soojuskiirgust neelav kasvuhoonegaas, seega on Veenuse pinna temperatuur umbes 470 °C. Maa pinna keskmine temperatuur on ainult 15 °C. Ilma süsihappegaasita (ja teiste nn kasvuhoonegaasideta) oleks meie sinine planeet aga valge. Seega päris ilma ei saa, kuid palju on ka paha. Probleem on selles, et õhus sisalduva CO2 kontsentratsioon pole Maa ajaloos varem nii kiiresti kasvanud, tuues kaasa selle, et sinine planeet muutub veel sinisemaks.

Mis on probleemi allikas?

Oleme jõudnud olukorrani, kus atmosfääris on hinnanguliselt 3,2 x 1012 t CO2. Aastas ligi 50 gigatonnist (Gt ehk 109 t) inimtegevuse tulemusena atmosfääri emiteeritavast süsihappegaasist pärineb olulisim osa (viimasel kümnel aastal keskmiselt 32 Gt) energeetikasektorist (s.o elektri ja soojuse tootmine ning transport). COVID-19 pandeemia positiivse küljena võis 2020. aastal näha mõningast (peamiselt transpordisektorist pärineva) CO2 koguse vähenemist. Tegemist on ajutise nähtusega, kuid otsitakse ka püsivaid lahendusi CO2-probleemiga tegelemiseks, kuna lähema 30 aasta jooksul ei nähta võimalust fossiilsetest kütustest loobuda. Miks? Sellepärast, et fossiilsed kütused on ainsad kütused, mille kasutamisele ei ole tehnilisi piiranguid, mida on lihtne transportida ja kasutada, mida leidub laialdaselt ning mida me vajame. Vajame, sest meile meeldib tarbida. Aga mõelge, et Euroopas ja USA-s elab kokku 1,08 miljardit inimest, kuid Hiina ja India 2,82 miljardit elanikku tahavad samuti elada nii nagu meie. Heaolu ja inimkonna kasv on otseses korrelatsioonis heitmetega.

Mida teha?

Kuna suur osa CO2 emissioonist pärineb nn statsionaarsetest allikatest (nt korstnad), siis on probleemi üheks potentsiaalseks lahenduseks tekkiv CO2 kinni püüda ja seda ladustada või kasutada. Kuigi ka miljardärist ettevõtja Elon Musk on lubanud „parima CO2 püüdmise tehnoloogia” leiutajatele anda 100 miljoni dollari suuruse auhinna, pole CO2 püüdmine iseenesest midagi uut. Tööstuses on seda kasutatud juba pea sada aastat. Energeetika aga on oma mastaapsusega esitanud väljakutse, millele lahenduste otsimisega tegelevad nii tööstus kui ka teadlased, sealhulgas Eesti teadlased. Täpsemat infot Eesti teadlaste tegevuse kohta selles vallas saad lugeda siit ja siit.

Kui soovid CO2 temaatikat paremini mõista ja mõtestada ning olla tulevikus tööturul nõutud spetsialist, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia annab sulle selleks tugeva lähtepunkti.

Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõppekava loodud just sinule. Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee.

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.

Jaga
Kommentaarid