Kas teadsid, et CO 2 on tööstuslikult püütud juba pea 100 aastat?

Viimastel aastatel on palju tähelepanu pälvinud kliimamuutuste teema, mille viis massidesse üks Rootsist pärit tüdruk koolistreigiga kliima eest, mis ajendas ka mitmeid edasisi kliimastreike. Erinevate probleemide teadvustamine on kahtlemata heaks alguseks nende lahendamisele, kuid …

Milles on probleem?

Üldiselt on jõutud üksmeelele, et kliimamuutuste eest vastutab inimkond, kes paiskab õhku liigselt süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi keemilise valemiga CO₂. Süsihappegaas on oluline õhu koostisosa. Maa atmosfääris on CO₂-sisaldus hetkel umbes 400 mahuosa miljoni õhu mahuosa kohta (ühik ppmV ehk 400 liitrit süsihappegaasi miljonis liitris õhus) ehk umbes 0,04 mahuprotsenti, kuid veel 100 aastat tagasi oli see umbes 300 ppmV. Võrdluseks sisaldab Veenuse atmosfäär umbes 96,5% CO₂, milleni on meil veel õnneks pikk tee minna. CO₂ on soojuskiirgust neelav kasvuhoonegaas, seega on Veenuse pinna temperatuur umbes 470 °C. Maa pinna keskmine temperatuur on ainult 15 °C. Ilma süsihappegaasita (ja teiste nn kasvuhoonegaasideta) oleks meie sinine planeet aga valge. Seega päris ilma ei saa, kuid palju on ka paha. Probleem on selles, et õhus sisalduva CO₂ kontsentratsioon pole Maa ajaloos varem nii kiiresti kasvanud, tuues kaasa selle, et sinine planeet muutub veel sinisemaks.

Mis on probleemi allikas?

Oleme jõudnud olukorrani, kus atmosfääris on hinnanguliselt 3,2 x 10¹² t CO₂. Aastas ligi 50 gigatonnist (Gt ehk 10⁹ t) inimtegevuse tulemusena atmosfääri emiteeritavast süsihappegaasist pärineb olulisim osa (viimasel kümnel aastal keskmiselt 32 Gt) energeetikasektorist (s.o elektri ja soojuse tootmine ning transport). COVID-19 pandeemia positiivse küljena võis 2020. aastal näha mõningast (peamiselt transpordisektorist pärineva) CO₂ koguse vähenemist. Tegemist on ajutise nähtusega, kuid otsitakse ka püsivaid lahendusi CO₂-probleemiga tegelemiseks, kuna lähema 30 aasta jooksul ei nähta võimalust fossiilsetest kütustest loobuda. Miks? Sellepärast, et fossiilsed kütused on ainsad kütused, mille kasutamisele ei ole tehnilisi piiranguid, mida on lihtne transportida ja kasutada, mida leidub laialdaselt ning mida me vajame. Vajame, sest meile meeldib tarbida. Aga mõelge, et Euroopas ja USA-s elab kokku 1,08 miljardit inimest, kuid Hiina ja India 2,82 miljardit elanikku tahavad samuti elada nii nagu meie. Heaolu ja inimkonna kasv on otseses korrelatsioonis heitmetega.

Mida teha?

Kuna suur osa CO₂ emissioonist pärineb nn statsionaarsetest allikatest (nt korstnad), siis on probleemi üheks potentsiaalseks lahenduseks tekkiv CO₂ kinni püüda ja seda ladustada või kasutada. Kuigi ka miljardärist ettevõtja Elon Musk on lubanud „parima CO₂ püüdmise tehnoloogia” leiutajatele anda 100 miljoni dollari suuruse auhinna, pole CO₂ püüdmine iseenesest midagi uut. Tööstuses on seda kasutatud juba pea sada aastat. Energeetika aga on oma mastaapsusega esitanud väljakutse, millele lahenduste otsimisega tegelevad nii tööstus kui ka teadlased, sealhulgas Eesti teadlased. Täpsemat infot Eesti teadlaste tegevuse kohta selles vallas saad lugeda siit ja siit.

Kui soovid CO₂ temaatikat paremini mõista ja mõtestada ning olla tulevikus tööturul nõutud spetsialist, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia” annab sulle selleks tugeva lähtepunkti.

Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika” magistriõppekava loodud just sinule. Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee.

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.