Kaugjahutuse areng ja perspektiivid Eestis

Eestil on kaugkütte valdkonnas väga suur kogemus – üle 60 aasta. Sarnase tehnoloogia, kaugjahutuse abil saab hooneid lisaks soojusenergiaga varustamisele ka jahutada. Kõlab põnevalt? Aga kuidas see toimub ja kuhu areneb kaugjahutuse valdkond lähiaastatel?

Praegu kasutatakse paljude kodude, kontorite ja tööstushoonete jahutamiseks peamiselt lokaalseid jahutusseadmeid, mis tihti töötavad keskkonda ohustavatel külmaainetel. Kuidas aga töötab kaugjahutus? Kaugjahutusjaamas jahutatakse vesi 6–10 kraadini ja suunatakse torustike kaudu kliendi hoone jahutussõlme. Seal jahutab see vesi hoone ventilatsiooniõhku ja jahutussüsteemis ringlevat vett. Jahutusprotsessis külma „loovutanud” vesi suunatakse tagasi kaugjahutusjaama, kus seda uuesti jahutatakse. Enam ei peagi jahutusenergiat kohapeal tootma ja hoonetel vabaneb pind katusel, väheneb elektrikulu ning puudub vajadus jahutusmasinate hooldamiseks.

Esimesena ilmusid Eestis kaugjahutusvõrgud Tartusse ja Pärnusse, kus vabajahutuse allikana kasutatakse vastavalt Emajõge ja Pärnu jõge. 2019. aastal ehitas Utilitas esimese kaugjahutusvõrgu Tallinnasse Fahle kvartalisse ja käesoleva aasta suvel ühendatakse kaugjahutusega ka Ülemiste City ärilinnak. Perspektiivis võiks aga kõik Tallinna kesklinnas paiknevad büroohooned ja kaubanduskeskused viia üle kaugjahutusele – näiteks Solarise ja Viru keskus, hotellid Radisson ja Viru jne.

Miks aga ei võiks kaugjahutus olla ka teistes Eesti linnades? Viljandi, Kuressaare, Paide ja Haapsalu saaksid samuti kaaluda selle tehnoloogia juurutamist.

Arendades ja juurutades kaugjahutust Eestis, saame tulevikus oma oskuseid ja teadmisi rakendada ka teistes piirkondades (nt Aasia, Lähis-Ida, Lõuna-Euroopa) – kliima soojenemise tendentsi tõttu muutub jahutus aina olulisemaks. Huvitava faktina on kaugjahutuse pädevus tekkinud eelkõige Põhjamaades ja Eestis. Miks mitte võtta vastu väljakutse ja arendada keskkonnasõbralikku jahutust ka sooja kliimaga riikides?

Kui soovid tulevikus suunata kaugjahutuse arengut ning olla tööturul nõutud spetsialist, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia” annab sulle selleks tugeva lähtepunkti.

Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika” magistriõppekava loodud just sinule. Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee.

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.