Paari nädala eest kogusite Sixfoldiga tuntust sellega, et ehitasite Eesti perearstidele Exceli asemele vaktsiinitarnete tellimise süsteemi. Oled öelnud, et ega teid ja teie tasuta pakkumist avasüli vastu ei võetud, pidite seda justkui peale suruma.


Mitte päris. Lihtsalt riigis on palju eri pooli ja hoiakuid sellise väljast tuleva abi vastu. Tublide riigipoolsete eestvedajateta poleks me kuhugi jõudnud. Teiste jaoks peame me siiamaani iseendid n-ö müüma ja tõestama. Märtsis tulid esimesed vaktsiinitarned, aga iga tarne on erinev, iga perearstikeskus on veidi erinev. Leidsime ka juurde vabatahtlikke arendajaid, kes lihtsalt tahavad aidata, ja nad tulid meie algatusega kaasa. Peame jõudma selleni, et lõpuks saaks riik meie töö üle võtta ja sealt juba ise edasiarendust vajaduse korral jätkata.

Miks on era- ja avalik sektor oma suhtumises ja teineteisemõistmises nii ühildamatud? Mõlemal poolel on üksikuid väljapaistvaid esindajaid – Indrek Kasela, Siim Sikkut jne –, aga koostöö on ikka väga konarlik, et mitte öelda mägine.


Sama näide on eelmisest aastast eelmise valitsusega. Meie keskendusime Sixfoldis piiride sulgudes kaardirakenduse ehitamisele. Eesti start-up-ettevõtjaid ühendavas asutajate seltsis hakati samal ajal arutama, kes ja kuidas sellises olukorras veel aidata saaks. Kogemust ja teadmist on seltskonnas palju. Aga kas riik sai toona abi ettevõtjate vabast tahtest? Minu mäletamist mööda me ei jõudnud eriti kuhugi.

Mulje, et koostöö sektorite vahel ei laabu, tuleb pigem siis, kui meiesugused, riigiga vähem kokkupuutunud tuleme oma abi pakkuma.