Valitsus on otsustanud: lähiaastad toovad riigieelarve kärped. Kui palju, on juba iga ministri otsustada
(112)
Tänane Postimees kirjutab, kuidas eelarvestrateegia koostamisega lähedalt seotud kõrge ametniku sõnul esitas rahandusministeerium valitsuskabinetile arutamiseks projekti, mis toob 2022.–2023. aasta eelarves kaasa kärpe kõigile ministeeriumitele ja põhiseaduslikele institutsioonidele ning algse kärpe suurusena on ministeerium arvestanud 5,2 protsenti nii-öelda viimase normaalse aasta ehk 2019. aasta tegevuskulude tegelikust täitmisest.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo andis hommikul teada, et valitsus jõudis eilsel kabinetinõupidamisel põhimõttelisele kokkuleppele riigi eelarvestrateegia rahanduslikes eesmärkides aastateks 2022-2025, võttes sihiks riigi rahanduse korrastamise.
“Eelarvestrateegiaga tuleb korrastada riigi rahandus, üle vaadata riigi kulud ja leida vajalikud kokkuhoiukohad. Kriisis on erasektor pidanud palju kokku tõmbama ja avalik sektor peab samuti vastu tulema. Peame kõik pingutama selleks, et tõsta palku näiteks õpetajatel ja siseturvalisuse tagajatel, kes on suure koormusega pikalt töötanud,” märkis peaminister Kaja Kallas hommikuse pressiteate vahendusel.
„Soov riigi rahandus järk-järgult korrastada, reaalselt kulusid kokku hoida ja vajadus kriisis kõvasti rihma pingutama pidanud erasektoriga solidaarsem olla – see on üks sammas, milles valitsuses üksmeel,” kinnitas ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Ta märkis, et võetav ülesanne pole kellelegi lihtsate killast, sest maksuraha juurde lisada on alati lihtsam, kui sisseharjunud kulutusi ümber vaadata ja kokku hoida.
Täpsed tõhustamismeetmed otsustab iga minister oma valitsemisala kohta. Kulude ja tulude ülevaatamine on võimalik ka sügisestel riigieelarve aruteludel, kui valmib uus rahandusministeeriumi majandusprognoos. Riigieelarve strateegia peab valitsus kinnitama järgmise nädala jooksul, ilmselt toimub see neljapäeval. Kui strateegia on kinnitatud ning otsused tehtud, saab kõigest ka pikemalt rääkida.
Samas rõhutas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, et jooksvate kulude kokkuhoid võimaldab järgmisel aastal defitsiiti suurendamata tuua 3% palgatõusu muuhulgas õpetajatele, kultuuritöötajatele ja julgeolekuvaldkonnale.
Järgmise nelja aasta eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Valitsusliikmete kinnitusel liigub eelarve uue riigi eelarvestrateegiaga jõudsalt ka struktuurse tasakaalu poole.
Eelarvestrateegia üheks aluseks on aprilli alguses avaldatud rahandusministeeriumi majandusprognoos, mis annab ülevaate majanduse arengutest ning riigi rahalistest võimalustest. Sõltumatuid eksperte koondav Eelarvenõukogu on kinnitanud, et prognoos on sobiv alus eelarvepoliitika kujundamiseks.
Plaani kohaselt kinnitab valitsus eelarvestrateegia ning kiidab heaks 2022. aasta riigieelarve järgmisel nädalal ning tutvustab dokumenti pressikonverentsil. Riigieelarve eelnõu arutab valitsus edasi sügisel enne selle riigikogule esitamist.
