Taavi Kotka tunnistas, et on naistöötajale võrreldes sama tööd tegeva mehega vähem palka maksnud

Eesti esimene IT-juht ja ettevõtja Taavi Kotka tõdes täna hommikul toimunud konverentsil „Naised tehnoloogias”, et temagi on omal ajal olnud nende ettevõtjate hulgas, kes on palka maksnud vastavalt sellele, kuidas töötaja ise on küsinud. Selle käigus on juhtunud, et võrdset tööd tegevad nais- ja meestöötaja on saanud ebavõrdset palka.

„Pean häbiga tunnistama, et minu elus on olnud perioode, kus ei ole [maksnud],” sõnas Eesti esimene IT-juht ja ettevõtja Taavi Kotka vastusena Eeva Esse küsimusele, kas tema ise on võrdset tööd tegevale mees- ja naistöötajale võrdset palka maksnud.

„Ma mäletan, et kümmekond aastat tagasi oli mul oma võtmemeeskond, kus olid mehed ja naised peaaegu pooleks – inimesed juhtisid küll erineva suurusega üksuseid, kuid nad tegid samalaadset tööd – ja ma olin ettevõtjana ikkagi selle põhimõttega, et [annan] igaühele vastavalt sellele, kui palju ta küsib. Kui naised teadlikult küsivad vähem, siis nii palju, kui küsib, tuleb ka maksta – see oli minu põhimõte toona ja ma maksin naistele vähem, kuniks me tegime ettevõttes suurema reformi ja lõpetasin selle ära,” põhjendas Kotka.

Ta ütles, et sellega loobus ta põhimõttest, et maksa inimesele nii palju, kui ta küsib. „Ma pigem ütlen, et näe, selle positsiooni eest on selline tasu ette nähtud ja nii palju saab. Ehk et kõik, kes on samal positsioonil, saavad sama palju. Ma ennekõike ütlesin sellest põhimõttest lahti. Ei pea igal pool lugema seda viimast senti,” rääkis IT-ettevõtja.

Miks aga on siiski IT-sektor jätkuvalt valdkond, kus naisi on vähem ja kõrget töötasu saavate naiste osakaal on väga väike? „Kõigepealt pean ma ajaloost meelde tuletama seda, et ajalooliselt olid 1950. aastatel üle 90% programmeerijatest maailmas naised. Siis nad kadusid sealt ära, aga nüüd tulevad jälle tagasi. See pilt on olnud kunagi väga roosiline, mitte nii must,” märkis Kotka.

Tema sõnul sõltub väga palju ka sellest, kui palju lapsevanemad näiteks tütardes huvi tehnoloogia vastu toetavad või julgustavad. „Näiteks meie oma kooliga oleme ära tõestanud, et tüdrukud tahavad tehnoloogiat õppida, nad tahavad areneda, aga nende mahajäämus samaealistest poistest on vähemalt poolteist aastat,” lausus Kotka, viidates 2018. aastal sündinud Unicorn Squad tehnoloogiakoolile, mis on mõeldud ainult tüdrukutele ja mille tegevus on tänaseks juba üle-eestiline.

„Kokkuvõttes parandame me täna neid vanemate tehtud vigu, sealt algab asi pihta,” nentis ta. Samas tõdes Kotka, et tema ise pole ka sellest patust puhas. „Me ei ole kindlasti Helenal (Kotka tütar – S. L.) soodustanud tema tehnoloogiahuvi vanuses viis, kuus või seitse näiteks nii palju kui tema kolmel vennal. Tema lähima venna me külvasime üle robotite, rongide ja kõige muuga. Helena teadlik infotehnoloogiaga tegelemine algas ikkagi siit [tehnoloogia]koolist,” kirjeldas IT-ettevõtja.

Kes on Taavi Kotka?

• Sündinud 21. jaanuaril 1979
• Lõpetanud Hugo Treffneri gümnaasiumi ja õppinud informaatikat nii Tartu ülikoolis kui ka TalTechis. Doktorikraad on omandamisel.
• 1998–2000 töötas programmeerijana-analüütikuna AS-is Andmevara.
• 2000–2012 oli IT-ettevõtte Webmedia (nüüdne Nortal) omanik, arendusjuht, tegevjuht ja juhatuse esimees.
• 2009–2013 oli Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president.
• 2013–2017 töötas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Eesti esimese IT-asekantslerina.
• 2011. aastal sai koos Priit Alamäega aasta ettevõtja tiitli, 2014. aastal tunnistati Euroopa parimaks IT-juhiks, 2016. aastal valis ajakiri Computerworld ta saja kõige mõjukama tehnoloogiajuhi hulka ning 2018. aastal jõudis ta Financial Times'i 12 Euroopa digitšempioni nimistusse.
• Abielus, nelja lapse isa