Seadusemuudatuse järel võib finantsinspektsioon hakata jälle hoiatusteateid avaldama
Riigikogu võttis töösse rahanduskomisjoni algatatud finantsinspektsiooni seaduse täiendamise eelnõu.
Eelnõuga laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil (FI) avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.
Seletuskirjas märgitakse, et teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks ˮreklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik FI tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et FI-l oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikohus asus finantsinspektsiooni tegevust puudutanud kohtuasjas seisukohale, et praegu kehtiv seadus ei võimalda avalikkust ja tarbijaid enne järelevalvemenetluse lõppu ohust teavitada.
Finantsinspektsioon avaldas 4. märtsil 2019 oma veebilehel hoiatusteate, et neile teadaolevalt vahendab Nexo tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi kummalgi pole krediidi andmiseks ja vahendamiseks Eestis tegevusluba.
Seepeale taotlesid Nexo Services OÜ, Nexo Capital ja Credissimo EAD kõigepealt otse inspektsioonilt ja hiljem kohtu kaudu teate avaldamise lõpetamist, sest väidetavalt nad Eesti tarbijatele üldse teenuseid ei pakkunud ja veebileht Nexo.io oli üksnes ajutiselt Eesti firma nimele registreeritud.
Finantsjärelevalve ei ole avalik ning inspektsioon tohib avaldada üksnes seaduses loetletud andmeid: väärteoasja lahendeid, haldusakte ja -lepinguid. Samas pole hoiatusteade Riigikohtu hinnangul mitte haldusakt vaid toiming.
Halduskolleegium märgib oma otsuses, et mõistab vajadust teavitada Eesti avalikkust ja tarbijaid põhjendatud ohust võimalikult vara ka enne järelevalvemenetluse lõppu, et ohtu ennetada ning rikkumist tõrjuda ja kõrvaldada. Seetõttu juhib Riigikohus seadusandja tähelepanu vajadusele luua hoiatusteadete avaldamiseks õiguslik alus.
