Valitsus jõudis kolmapäeval riigi eelarvestrateegia osas põhimõttelisele kokkuleppele. Plaanis tuleval aastal lasta ministeeriumitel oma eelarveid umbes viie protsendi võrra kärpida. Keskmiselt kolmeprotsendise palgatõusu võiksid saada õpetajad, politseinikud, päästjad ja kultuuritöötajad.

Kas need kaks sõnumit – pisike palgatõus ja väike kärbe ongi kogu strateegia?

Ei, kogu strateegia on ikka päris põhjalik. Seal on olulisel kohal see, kuidas majandusele hoogu anda: nii digireform kui rohepööre kui ka erinevates valdkondades suuremad-väiksemad reformid, et tulevikuks paremini valmis olla. Aga tõsi on, et see väike palgatõus on võimalik seetõttu, et kõik valitsuskabineti liikmed olid valmis võtma ülesande kulusid kokku hoida.

Sisuliselt on see viieprotsendine kokkuhoid jälle nagu peenhäälestamine – natuke igalt poolt. Aga miks te ei mõtle kokkuhoiust suurelt? Teha näiteks haiglareform, üle vaadata toetuste süsteem, kaotada EAS sellisel kujul?

Tõsi on, et EAS-i ja Kredexi liitmine on üks osa muutustest, mis lähiajal ette võetakse. Ka tervishoidu puudutav on väga suur osa eurorahadega lähiajal tehtavast. Üldse jõuavad eelarvestrateegia perioodi jooksul investeeringud euroraha toel kõrgemale, kui need kunagi Eestis on olnud. Me investeerime igal aastal kaks miljardit eurot ja üle selle. See on väga kõrge maht.

Loe lähemalt ERR-ist või vaata juuresolevast saatelõigust.