Vaata, millise jälje on koroonapandeemia jätnud eestlaste õlletarbimisele

Tšehhi, kes eelnevatel aastatel oli õlletarbimises maailmas 19.kohal, sai pandeemia-aastal korralikult kannatada. Mis seisus on aga Eesti õlleturg?

Hiljuti kirjutas Tšehhi meedia, et riik on saanud koroona-aasta tõttu ränga hoobi ja iga elaniku kohta vähenes tarbitava õlle hulk 7 liitri võrra, 135 liitrile aastas. Kohaliku õlletootjate liidu andmetel tarbiti Tšehhis viimati nii vähe õlut 1960. aastatel. Ka Eesti õlleturul on jätnud pandeemia oma jälje.

Nii Saku kui A. Le Coq'i esindajad toovad välja, et suuresti on õlleturul rolli mänginud toitlustus- ja meelelahutuskohtade sulgemine. Sellest tulenevalt on muutunud sealne õllemüük olematuks. Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms märkis, et oma osa on ka kehtestatud reisipiirangutel ja seetõttu on turistide poolt tarbitav kogemus olematu.

Tarbimine vähenenud seitsme miljoni liitri võrra

Positiivse poole poolt toovad mõlema ettevõtte juhid välja, et jaekaubanduses on õllemüük kasvanud pea 13 protsenti võrreldes varasemaga. “Sealjuures avaldub siin mõju asjaolu, et ka Läti piiril asuvatest kauplustest ei ole Eesti inimestel võimalik ostmas käia,” lisas Härms. Peale kodumaisete toodete on kasvanud ka alkoholivabade õllede tarbimine. Kokkuvõtvalt leiab Härms, et Eestis on õlle tarbimine jäänud stabiilseks.

A. Le Coq'i juhatuse esimees Tarmo Noop tõi välja, et kui 2017. aastal oli tarbimise tippaeg ja eestimaalased tarbisid 98 miljonit liitrit õlut, siis 2019. aastal oli see 92 miljonit liitrit ja 2020. aastal 85 miljonit liitrit.

Märtsis avaldatud Eesti konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringus selgus, et tervelt 74% Lätist alkoholi ostnud elanikest hankis Lätist pandeemia tõttu alkoholi vähem kui seni või üldsegi mitte.