Sooman tõdes, et inimeste soov kinnisvaraturule investeerida on igati mõistetav. „Paraku, olles tutvunud värskemate uuringutega, siis numbrid lihtsalt ei klapi,“ põhjendab ta. Alustada tuleks siin sellest, et ligi veerand Eesti elanikkonnast elab suhtelises vaesuses. Teiseks on kahel kolmandikul pankade hoiustajatest kuu lõpuks vaba raha alla tuhande euro.

„Kui panna siia kõrvale, et umbes pool pensioniraha välja võtjatest on deklareerinud, et neil ei ole enne palgapäeva isegi ühe kuu jagu elamisraha varuks ning vaadates raha välja võtjate vanuselist koosseisu ning keskmist rahahulka, mis neile nüüd ühekordselt laekub, siis kolmandikust on asi kaugel,“ nentis Sooman.

Tema sõnul on just peost suhu elavad madalapalgalisemad inimesed need, kes moodustavad pensioniraha kasutusele võtjate hulgas valdava enamuse ning hakkavad seetõttu eelkõige tegelema oma jooksva elujärje parandamisega – olgu selleks siis võlgade tasumine või mööbli- või koduelektroonika välja vahetamine.

„Kindlasti on peresid, kes vabanevad nn üürnikulõksust ja saavad vabanenud raha kasutada kodulaenu sissemaksuks või odavamates väikelinnades suisa terve korteri ostuks, kuid hetkel näib, et kinnisvarasektorisse siseneb mitte kolmandik, vaid pigem kuuendik pensioniraha kasutajatest,“ lisas Sooman.