Ühest küljest olete teinud avalduse, et Patarei renoveerimine võib viieks aastaks seiskuda. Teisest küljest tööd justkui käivad ning projekti juhid tutvustavad ajakirjanikele, mida kõike hetkel tehakse. Mis seis Patarei renoveerimisega ikkagi hetkel on?

Eks see on natuke ajakirjanduse eripära. Pealkirjad hakkavad oma elu elama. Ma ütlesin tegelikult jutu sees, et me oleme sunnitud paluma umbes 5 aastat pikendust ja seni tegeleme nende töödega edasi, mis on jõukohased. Puhastamine, projekteerimine, planeerimine, uuringud - need maksavad miljoneid, sellega saame hakkama. Aga kui päris ehituseks läheb, siis on vaja kümneid miljoneid. Sel juhul on vaja kõrvalist finantseeringut, millega on hetkel keeruline.

Isegi kui ta valmimine viis aastat hilineb - me ei ole seda teemat veel isegi majandusministeeriumiga arutanud - ega me jõudumööda teeme ju asju ikka edasi. Korraldame näiteks üritusi ja sündmuseid. Meie eesmärk on mitte ainult füüsiliselt korda teha, vaid tuua [Patarei - toim.] ka vaimselt rahvale lähemale.

Kui asi puudutab miljoneid, siis saame hakkama, aga kui on vaja kümneid miljoneid, siis me ise hakkama ei saa.