Ajal kui investorid panustavad majanduskasvu paranemisele, on sellel ka teine vältimatu tagajärg - Euroopa Keskpank hakkab erakordset rahastust koomale tõmbama. Piirkonna suure võlakoormusega maad, eelkõige Itaalia, peaks siis seisma vastamisi turujõududega. Sellega ei saada hakkama, kirjutab Bloomberg.

Citigroupi hinnangul algab võlakirjade kokkuostu vähenemise diskussioon juba juunis. M&G Investments teatas, et aeg on hakata lühikeseks müüma perifeerimaade võlga. Lühikeseks müük tähendab laenuks võetud varade müüki ootuses, et neid õnnestub hiljem odavamalt tagasi osta ja laen tagastada.

Kuna mullu võttis Euroopa Keskpank ette enneolematuid jõupingutusi, pole euroala maade laenukulud olnud kunagi riskiga võrreldes absurdsemalt hinnastatud. Majandus hakkab taastuma järsust šokist, kuid eelarvepuudujäägid on kasvanud ja võlg on silmapaistvas kõrguses.

Itaalia riigile kümneks aastaks laenav investor peab rahulduma vaid 0,75% võlaintressiga. Kreeka võlakirjad, mis on tunnistatud kolme suure reitinguagentuuri poolt rämpsuks, pakuvad investorile vähem kui 1% võlaintressi. Kümne aasta eest, kui euroala raputas võlakriis, oli Kreeka laenuintress üle 40%.

„Euroopa riikide valitsuste krediidirisk kaob vaid erakordsetes oludes," ütles M&G fondijuht Eric Lonegran. „Häda on selles, et kui hädaolukord saab läbi, siis turujõud hakkavad dikteerima võlakirjaturgu. Mõned numbrid on väga halvad. Irooniliselt on Euroopa ohuks on saamas majanduse taastumine."

Euroala võlaralli põhjuseks on peamiselt Euroopa Keskpanga 1,85-triljoni eurone koroonakriisi võlakirjade ostuprogramm, mis on rikastanud investoreid. Üksnes Itaalia võlakirjadega on teenitud mullu enam kui 10 protsendist kasumit. Kümne aastaga on võlakirjainvestorid oma kapitali kahekordistanud.

„Riik saab tänu Euroopa Keskpangale refinantseerida võlga palju odavamalt, mistõttu Itaalia on saanud leevendust," ütles Aegoni varahalduse võlakirjade üksuse juht Henrik Tuch. „Itaalia valitsuse võlakirjade intressitase pole sündinud Roomas, vaid Brüsselis ja Frankfurdis."

Euroopa keskpanga juht Christine Lagarde ütles sellel nädalal, et majanduse toetamise meetmete vähendamisest on veel vara rääkida. Mõned keskpanga nõukogu liikmed on juba märkinud, et juunis peaks hakkama arutama kolmandas kvartalis võlakirjade kokkuostu vähendamist.

Kuigi Lagarde'i sõnad olid rahustavad, hakkavad investorid ikkagi arutama äratuse teemal. Ilma erakordse toetuseta pöörduvad pilgud Kreekale, Itaaliale ja Hispaaniale, kes kasvatasid mullu jõudsalt kulutusi tervishoiu- ja majanduskriisi ületamiseks. Küsimuseks on saamas see, kas kulutusi suudetakse kontrolli alla saada.

Nüüd valmistuvad EL riigid kulutama taastefondi raha, mis peaks hakkama liikmesriikideni jõudma aasta keskpaigas.

Itaalia peaminister Mario Draghi plaanib kasutada sealt saadavat 200 miljardit eurot Itaalia majanduse muutmiseks. Küsimus on selles, et kas need muudatused aitavad saavutada jätkusuutliku majanduskasvu, et Itaalia saaks välja kasvada hiiglaslikust võlakoormast. Itaalia võlakoorem on juba 160 protsenti majanduse kogutoodangust. Reitinguagentuur Fitch hoiatas, et Kreeka võla suhe majanduse kogutoodangusse jääb tänavu üle 200 protsendi taseme. Mistahes võimetus seda alandada võib viia krediidireitingu väljavaate kärpimiseni.

Eraldi teemaks on see, kas EL taaskehtestab pandeemia ajaks tühistatud eelarvereeglid. See võib mõnedes riikides tuua soovitule vastupidise tulemuse. Defitsiidiga võideldes võib majandus kärbuda.

Euroopa perifeeriale suurim hädakuulutaja Saxo Bank hoiatas, et varsti võib linastuda Euroopa võlakriisi teine osa. Alguse võib see saada Kreeka võlakirjadest, millest 90 protsenti on välisinvestorite käes. Investorid võivad hakata eelistama raha hoidmist Euroopa perifeeriavõlakirjade asemel USA valitsuse võlakirjades, kus tänavu on tootlus paranenud.

Kui Euroopa Keskpank hakkab rahapoliitikat karmistama, kaotavad perifeeriamaad. Nende suurte eelarvepuudujääkide rahastamine muutub raskemaks.

„Väga raske on näha midagi muud kui eesseisvat kasinuspoliitikat," ütles Lonegran. „Ma ei tea, millal see juhtub, kuid tõenäosus on kõrge, et Euroopa võlakirjaturu ohtlikumad osad muutuvad riskantsemaks."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid