Miljonit väärt küsimus - kas kinnisvaraturg tõesti „buumib"?

Viimastel kuudel on palju kära tekitanud väited, justkui kinnisvaraturul rabatakse valimatult kõike, vaba raha voolab sektorisse ja hinnad tõusevad kontrollimatult, ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Paarikuiseid turuvõnkeid buumiks nimetada on siiski ennatlik.

Ta ütles, et kui lähtuda buumi definitsioonist, mis lubab buumiks nimetada kõike, mille hinnad on hakanud kiirelt kasvama, siis mingid buumiilmingud on turul olemas, kuid enne olukorra sildistamist tuleb vaadata, mis viimasel ajal kinnisvaraturul juhtunud on.

„Alustame sellest, et kui tootmissektor välja arvata, siis kommertsvarade turg on üpriski käpuli - bürood on pooltühjad, kaubanduspinnad suletud, majutus- ja toitlustussektor varjusurmas. Ei mingit buumi, aga keegi ei räägi ka sellest, et seal kriis on, ehkki julgen väita, et kommertsvarad on kriisile lähemal kui elukondliku varade turg buumile," sõnas Sooman.

„Kõik algas sellest, kui eelmise aasta kevadel tõmbasid nii kinnisvaraarendajad kui korteriostjad jõuliselt pidurit, sest paljud mäletasid, milline kaos toimus aastatel 2009-2010. Tehingute arv kukkus seetõttu kevadel kokku ja ainus, mida tikutulega taga aeti, olid kuivained ja kaitsemaskid," meenutas Sooman.

„Suvel inimesed rahunesid, sest ajutiselt koroona vaibus ja elu tahtis edasi elamist. Varade omanikud aga, nii arendajad kui elukogenumad koduvahetajad, säilitasid ettevaatlikkuse ning sestap lisandus turule värsket kaupa peale näpuotsaga. Tekkis ainulaadne olukord, kus peamiselt varasema finantskogemuseta noored kosusid vaimselt kiiremini ning nõudlus taastus, mistõttu pakkumiste arv pidevalt vähenes. Selle kõige tulemusel hakkasid toimuma trepikojaoksjonid ja olukorda võimendasid omakorda läbimõtlematusest välja öeldud ekspertide laused, justkui sügiseks ei jää pensionirahade investeerijatele enam midagi alles," selgitas ta.

„Juba täna on aga näha, et elamispindu hakkab turule juurde tulema. Ajutiselt peatatud arendusprojektide taaskäivitamine on pikk protsess, kuid praegu tuleb neid juurde üha rohkem. Mida suurem on uute elamispindade valik, seda rohkem hakkavad aktiveeruma ka vahepeal valvsuse säilitanud keskealised koduvahetajad, mille tulemusel on omakorda oodata lähikuudel korralikku lisa ka pruugitud korterite turule. Lisaks on selgeks saanud, et turism ei taastu endises mahus niipea ning turul on tuhandeid majutuskortereid, mille kommunaal- ja laenumakseid omanikud hambad ristis edasi maksavad. Ka need varad on hakanud turule peale tilkuma," rääkis Sooman.

„Kokkuvõtteks - jäägu igaühe enda otsustada, kuidas ta ajutist kaubadefitsiiti nimetab. Lõpetuseks soovin aga tuua välja neli numbrit. Viimase 12 kuu (aprill 2020 - märts 2021) jooksul tehti 15 Eesti maakonnakeskuses ja Narva ning Kohtla-Järve linnades kokku 15 489 (Tallinnas 9195) korteriomanditehingut. Sellele eelneva 12 kuu jooksul (aprill 2019 - märts 2020) oli samades linnades tehingute arv 16 368 (Tallinnas 9764) ehk ligi 6% rohkem. Ilmselt pole praegu toimuv siiski klassikaline buum, vaid vahepealse vaikelu kompensatsioon, sest nagu näha, siis tegelikult on pikemaid ajaaknaid võrreldes tehingute arv siiski languses, lihtsalt kaupa oli pakkumises vähevõitu ja see andiski hindadele korraks hoogu juurde", lisas Sooman.