Eelmise aasta septembris allkirjastasid Läti ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumi ühise avamere tuulepargi loomiseks. Kui avamere tuuleenergiat toetav õigusraamistik valmib, on Ørstedi ja Eesti Energia eesmärk allkirjastatud dokumendi toel see visioon ellu viia.

Koostöökokkulepe loob hea eelduse CO2 jalajälje vähendamiseks

Avamere tuulepotentsiaali ärakasutamine on ainus reaalne võimalus suuremahuliseks puhta energia tootmiseks järgmise 10 aasta jooksul. Ørstedi tõestatud kogemus avamere tuuleparkide arendamisel ja rajamisel üle maailma ning Eesti Energia tugev positsioon regioonis loob hea eelduse Balti riikide plaanid CO2 jalajälje vähendamiseks ellu viia.

Ühiste kavatsuste memorandumi raames soovivad Eesti Energia ja Ørsted luua ühisettevõtte avamere tuuleenergia arendamiseks Balti riikides. Koostöö hõlmab Liivi lahe Eesti osas paiknevat olemasolevat tuulepargi projekti, kuid lisaks on Ørsted Lätis esitanud taotluse uuringute läbiviimiseks sealsetes vetes Liivi lahe tuulepargi kõrval asuvas arenduspiirkonnas, et koos Eesti Energiaga piiriülene hübriidlahendus välja töötada.

"Tegemist on Euroopa kontekstis pretsedenditu projektiga. See oleks Euroopa esimene piiriülene meretuulepark," rääkis Ørstedi Mandri-Euroopa piirkonna juht Rasmus Errboe. "Täpne tuulikute arv ja asukoht selguvad uuringute käigus."

Läänemere piirkond on kasvamas avamere tuuleparkide ehitamise keskuseks

Rasmus Errboe ütles, et on põnevil koostööst Eesti Energiaga: „Kui sobiv õiguslik raamistik on paigas, võib avamere tuul pakkuda suuremahuliselt rohelist energiat Eestile ja Lätile juba enne 2030. aastat. Meretuuleparkide suurus muudab need ideaalseks piiriüleste hübriidlahenduste jaoks, mistõttu kiidame Eesti ja Läti valitsuse initsiatiivi ja eestvedamist eelduste loomisel suuremahuliseks taastuvenergia tootmiseks regioonis."

Läänemere piirkond on kasvamas avamere tuuleparkide ehitamise keskuseks, mis aitab märkimisväärselt kaasa piirkonna ning kaudselt kogu Euroopa majanduse dekarboniseerimisele. Balti riikide elektritarbimist on võimalik suures osas katta avamerel toodetud tuuleenergiaga ning selle potentsiaali realiseerimiseks soovibki Ørsted Eesti Energiaga koostööd teha.

Ettevalmistusi on tehtud juba üle kümne aasta

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul soovib ettevõte minna järk-järgult üle täielikult taastuvelektri tootmisele. „Meie taastuvenergia ettevõte Enefit Green on juba piirkonnas maismaa tuuleenergia liider ja edasiseks taastuvenergia mahu kasvatamiseks pakub avamere tuulepark suurepäraseid võimalusi. Oleme Liivi lahele avamere tuuleparki ette valmistanud juba üle kümne aasta," kommenteerib Sutter.

„Avamere tuuleenergiat soovime arendada keskkonnasõbralikul viisil, kaasates kohalikke kogukondi, et nad saaksid tuulepargist kasu. Avamere tuuleparkide rajamine, nagu näiteks Liivi lahe või Loode-Eesti (Hiiumaa) projekt, võiks luua eeldused uue tööstusharu tekkeks koos kõrge kvalifikatsiooniga pikaajaliste töökohtadega energeetika, transpordi ja logistika valdkonnas," lisas Eesti Energia juhatuse esimees. Sellise suurusega avamere tuulepark pakub ehituse etapis tööd sadadele inimestele nii Eestis kui Lätis.

Balti riikidel seisab peagi ees desünkroniseerimine Venemaa võrgust. Avamere tuulenergia on kõige otstarbekam võimalus suuremahuliseks taastuvenergia tootmiseks, et tagada tulevikus Eesti ja Läti elektrienergia varustuskindlust.

Projekti täpsemad detailid endiselt selgumisel

Esialgsete plaanide kohaselt peaks meretuulepargi ehitus algama juba 2025. aastal. Siiski on paljud aspektid veel võrdlemisi segased. Näiteks pole endiselt lahendatud isegi seadusandlikud küsimused. Eesti poolel on sellega tegeletud pikemalt, kuid Läti valitsusele saadeti avaldus meretuulepargi rajamiseks alles hiljuti. "Loodan õige pea Läti majandusministriga kohtuda. Seejärel peaks küsimust arutama ka kogu valitsuskabinet - usun, et see võiks aset leida järgmise poole aasta jooksul ning olen kogu protsessi osas optimistlik," rääkis Errboe.

Rasmus Errboe sõnul on mõlemale ettevõttele oluline teha koostööd kohalike kogukondadega nii Eestis kui Lätis: "Soovime neid mõlemalt poolt piiri kaasata kohe esimesest päevast alates."

Samuti ei ole veel selge, kust tuleb tuulepargi rajamiseks vajalik rahasumma. Ørsted plaanib lõpliku investeerimisotsuse teha alles 2025. aasta paiku. Enne seda tegeletakse peamiselt uuringutega: "Peame investeeringu tegemiseks olema selles täiesti kindlad." Samuti pole teada, kui suurt rahasummat tuulepargi rajamiseks täpselt vaja on. Siiski eeldavad partnerid, et lisaks omakapitalile on vaja riikidepoolset subsideeringut.

Ørstedi ja Enefiti vahel sõlmitud vastastikkuse mõistmise lepingu alusel peaks neist saama Balti meretuuleparkide turuliider.

Seni on Euroopas meretuuleparke rajatud peamiselt vaid Suurbritannia ning Saksamaa rannikute lähedale.