Ameerika Ühendriigid on võrreldes muu maailmaga vaktsineerinud märkimisväärselt suurema osa oma elanikkonnast - täisealistest on vähemalt ühe doosi koroonasüsti saanud juba pea iga teine - kuid muu maailmaga nad enda vaktsiinidoose jagada ei soovi. Kusjuures mitmete ennustuste kohaselt jääb USAl juba tänavu üle mitusada miljonit vaktsiinidoosi.
Donald Trumpi vara väärtusele pole presidendina ametis oldud aeg hästi mõjunud.

Arvestades Joe Bideni lubadust taastada Ameerika juhtroll maailmas, on taoline käik ekspertidele mõnevõrra üllatav. See viitab, et isolatsionism ei ole trend mitte ainult vabariiklaste, vaid ka demokraatide seas. Ameeriklased eelistavad rahvusvaheliste küsimuste asemel keskenduda sisepoliitikale: peamine arutelu käib hoopis rassivõrdsuse, töökohtade tuleviku, hariduse ning infrastruktuuri üle.

Mitme analüütiku meelest on USA tänane käitumine mõnevõrra sarnane maailmasõja järgsele Suurbritanniale, kus tol hetkel mõisteti, et nende võimul on piirid. “Mulle see võrdlus ei meeldi, sest sisuliselt tähendab see tunnistamist, et me oleme pikas vaates langustrendis,” ütleb mõttekoja New America juht ja Obama-aegne välisministeeriumi ametnik Anne-Marie Slaughter.

Isolatsioonitrendile vihjas mõnevõrra ka Joe Bideni ametisse vannutamisel peetud kõne. Varem välispoliitiliselt üsna aktiivne olnud president pühendas toona välispoliitikale vaid kuus lauset. Selle asemel rõhutas ta tugevalt, et mõtleb eelkõige, kuidas muuta Ameerikat tugevamaks.

AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria viaalid

Seni on Ameerika Ühendriigid laenanud vaktsiine vaid kahele riigile: Mehhikole ja Kanadale, kokku 4 miljonit doosi AstraZeneca koroonavaktsiini. Tegelikult on neil seda veel 26 miljoni doosi jagu ning AstraZenecal ei ole endiselt USAs kasutusluba.

Siiski ei saa kõike näha ka täiesti mustades toonides. Bideni administratsioon on lubanud arengumaade vaktsineerimisskeemile, COVAXile, eraldada 4 miljardit dollarit - rohkem kui ükski teine riik.