Vesterbacka unistus tunnelist mureneb? Soome ja Eesti kokkulepe annab jämedama otsa riikide kätte

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Soome transpordi- ja sideminister Timo Harakka allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli kahe riigi koostööks transpordisektoris.

Ühiste kavatsuste protokolli (MoU) eesmärk on koostöö transpordisektoris ja riikide vaheline teabevahetus, et edendada suuri transpordiprojekte, näiteks Helsingi-Tallinna tunnel, Rail Baltic, üle-euroopaline transpordivõrk ja Põhjamere–Läänemere koridor. Ühiste kavatsuste protokoll on esimeseks sammuks tunneli trassi üle-euroopalisse transpordivõrku lülitamiseks, mis on eelduseks projektile Euroopa Liidust kaasrahastuse taotlemiseks.

“Nii nagu tunnel, peab ka kahe riigi tahe õiges kohas kokku saama. RB lõpp-peatus ei peaks olema Tallinn, vaid Helsingi. Tunneli integreerimine üle-euroopalisse transpordivõrku loob uue kaubavärava Euroopasse ja muudab tulevikus meie pealinnad kaksiklinnaks,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kivi valitsuste kapsaaedadesse

Kopp pole veel tunneli tarbeks maasse löödud. Helsingi-Tallinna tunneli projekti üks osanik Kustaa Valtonen ütles, et järgmise sammuna tuleks hinnata keskkonnamõjusid. "Usume, et tunneli valmimine 2024. aasta lõpuks on võimalik, kui meil on hea koostöö valitsustega," lisas Valtonen. Ometi müüdi juba 2018. aasta lõpus pileteid tunneli läbimiseks. "On väga ebatõenäoline, et lubatud ajaks tunnel ei valmi, aga kui nii juhtub, siis maksame piletite raha tagasi või kehtivad piletid hilisema avamiskuupäeva korral," kõneles Valtonen.