Üllatav! Välistalendid eelistavad Brexiti järel Suurbritanniale hoopis Eestit

Eesti tegi kvalifitseeritud tööjõu pingereas (IMD World Talent Ranking) suure tõusu 27. kohalt 19. kohale. Suurbritannia seevastu kukkus 16. kohalt 23. kohale. Suure languse taga nähakse eelkõige Brexiti mõjusid.

Eestis on puudu erinevatel andmetel enam kui 8000 IT-spetsialisti ning ainult ümberõppega neid ei leia. „Ettevõtted vajavad arenguks kvalifitseeritud tööjõudu ning kui tippspetsialiste kohapealt ei leia, on võimalik probleemi leevendada läbi välistööjõu Eestisse toomise või rahvusvahelise kaugtöötamise hõlbustamise läbi. Talendiralli on globaalne ning Eesti konkureerib parimate talentide nimel kõikide lääneriikidega. Oleme küll Baltimaadest eespool, kuid tipust jääme veel kaugele,“ kommenteeris EASi programmi Work in Estonia juht Anneli Aab.

Eesti tegi suurimad edusammud kohaliku talendi oskustesse investeerimisel (varasemalt 21. kohalt on kerkitud 10. kohale). „Uuring kinnitab, et Eesti ettevõtted on suurendanud investeeringuid inimestesse, koolitused ja inimeste arendustegevused on olulisemal kohal kui varasematel aastatel,“ sõnas Aab.

Probleemiks on juhtide tasustamine ja loodusteaduste lõpetajate arvu vähesus

Riigi atraktiivsus on välisspetsialistide jaoks samuti paranenud, kuid probleemiks on juhtide tasustamine. Atraktiivsuse alamindeksis on Eesti koht paranenud 23. kohalt 19. kohale, kus on oma osa puhtal keskkonnal (õhusaaste määr) kui ka ettevõtete valmidusel palgata välisspetsialiste. „Ilmselt on siin oma osa pandeemiast tingitud eriolukorral. Kvalifitseeritud tööjõu nappusest riigis hoolimata soovivad ettevõtted jätkuvalt siin kasvada ja on seetõttu vajalikku tööjõudu otsimas üleilmselt turult,“ kommenteeris Aab.

Eesti üldist tulemust veab allapoole ka loodusteaduste lõpetajate arvu vähesus (oskuste kogum riigis), mistõttu on ka alamindeksi tabelikoht kõige kehvem, vaid 32. Samas, läbi aastate on seegi koht tabelis olnud suhteliselt stabiilne: ajavahemikus 2016–2020 on Eesti olnud 31.–35. kohal.

Kohta selles alamkategoorias kergitavad Eesti koolide õpilaste PISA testide tulemused, kuid kahandab nii finantsteadmiste olemasolu kui ka riigi suurusest tingitud näitajad nagu tööjõu kasv ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Lisaks on selles alamkategoorias rõhutatud ka kompetentsete juhtide nappust.

Leedu asub selles edetabelis 27. ja Läti 33. kohal. Edetabeli esikolmiku moodustasid Šveits, Taani ja Luksemburg.