Vaata ette! Tehnoloogia areng on viinud petuskeemid järgmisele tasemele

Küberkuritegevuses areneb praegu kiiresti süvavõltsingute tehnoloogia ning inimesed peavad olema selles osas teadlikumad juba enne sellise võltsinguga kokkupuutumist, hoiatab Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut.

Süvavõltsingute (nn deep fake) tehnoloogia on Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juhi Kaarel Paabuti sõnul praegu üks veel mängulisel tasandil olev uus tehnoloogia, mis aga juba lähitulevikus hakkab kindlasti kurjategijatele uusi võimalusi pakkuma. „See on praegu kiiresti arenev valdkond, mida esialgu teame rohkem tuntud inimestest tehtud naljavideote põhjal, aga see tehnoloogia pakub palju uusi võimalusi ka manipuleerimisrünneteks,“ selgitas Paabut.

Võltsvideo abil tundub petuskeem usutavam

Paabuti hinnangul on oma olemuselt süvavõltsingute ehk võltsvideote näol tegu petukõnede tehnoloogilise edasiarendusega. Nii, nagu petukõne tegija esitleb end näiteks pangatöötajana, saab võltsvideo abil jätta sama muljet veelgi veenvamalt. „Videos esinev nn pangatöötaja võib olla inimese jaoks tuttava näoga ning mõjuda väga usutavalt,“ rääkis Paabut. „Sellisel juhul on oht, et kurjategijad pääsevad ligi inimese pangakontole, väga suur.“

Eestis veel selliseid juhtumeid ei ole, sest tehnoloogia areng pole veel päris seal maal, aga see liigub sinna poole pikkade sammudega ning tõenäoliselt on mõne aja pärast juba levinum, nentis Paabut. Ta lisas, et kuna küberkuritegevus areneb suurenenud kaugtöö ajastul pikkade sammudega, peab olema uutest kuritegevuse vormidest teadlik juba enne nende massideni jõudmist. „Inimene peab selliste võltsvideote puhul olema ise väga tähelepanelik ja jälgima, kas videopildis on midagi kummalist, kas temaga suhtleva inimese miimika on vahepeal veider või tundub miski muu kahtlane,“ ütles Paabut.

Võimas relv ka valeinfo levitamisel

Süvavõltsingutest ei saa ainult finantskuritegevuse probleem, vaid neid on võimalik kasutada ka näiteks propagandarelvana valeinfo levitamisel. Sellele viitas näiteks Eesti Välisluureamet oma tänavuses aastaraamatus. „Eriti suur oht tekib siis, kui tehnoloogia areng jõuab nii kaugele, et suudetakse luua veenvaid ja inimsilmaga tuvastamatuid süvavõltsinguid. See teeks avalikkusele keerulisemaks eristada võltsinfot tegelikust,“ seisab aastaraamatus.