Lidli asukohaks saab Ringtee 65 ning kaupluse tulek suurendab kindlasti konkurentsi jaekaubandusturul. Lisaks mitmekesisele tootevalikule mõjutab Lidli tulek toidukaupade hindu ning sunnib ilmselt teisi jaekette oma hindades muudatusi tegema. Hinnatundlike tarbijate seas on see väga oodatud samm ja kindlasti leiab Lidl sellega oma püsiva turuosa.

Soov füüsilistes kauplustes käia on endiselt olemas

Kuigi viimase aasta jooksul on jaekaubandus kolinud üha rohkem e-kanalitesse, näeme, et klientidel on jätkuvalt ootus füüsiliste kaupluste järele. Piirangud on tekitanud väsimust ja igatsus ostlemise, restoranis söömise või muu meelelahutuse järele aina kasvab. Poes kohapeal käimine annab võimaluse tooteid proovida ja katsuda ning saada vahetut emotsiooni. Seda ei ole võimalik lõpuni e-poodidega asendada.

Seda on eriti hästi näha just mööbli ja sisustuse puhul. Väiksemate detailide müük veebis läheb hästi, aga suuremate ostude nagu diivani, voodi või mööblikomplekti ostuotsus sünnib pigem füüsilises poes. Kuna ese jääb kasutusse pikemaks ajaks on seda tähtsam ost hästi läbi mõelda. Suuremõõtmelise toote puhul on keerulisem ka tagastamisprotsess, mis kallutab kaalukaussi veelkord poes ostmise kasuks.

Juba praegu on näha suurenenud huvi mööbli, interjööri- ja kodukaupade osas. Pikk kodusolemine on soodustanud trendi kodu aeg-ajalt värskendada ja teha suuremaid muutusi. Ka hoiuste mahud on kasvanud, mis võimaldab peredel teha julgemaid otsuseid. Lisaks on kinnisvara ostmine praegu kasvutrendis, mis tähendab, et vajadus mööbli- ja sisustuskaupade vastu lähiajal kasvab ning vabanev pensioniraha annab sellele sügisel kindlasti hoogu juurde.

Kodu sisustamise puhul näeme tarbijate eelistust saada kõik vajalik ühest kohast kätte. See võimaldab võrrelda eri tooteid ning kindlasti tõstab toodete pakkujate seas motivatsiooni, et pakkuda head hinda ja kõrget kvaliteeti. Lõunakeskuse näitel hakkab IKEA koos näidistesaaliga asuma ühes hoones koos varem siin tegutsenud Asko/Sotka mööblipoodidega. Eristiililisi sisustuspoode lisandub linnakusse ilmselt tulevikus veelgi.

Meelelahutus kaubanduskeskuses

Arenevate suundadena võib välja tuua ka meelelahutuse pakkumise kaubanduskeskustes. Neid arenguid oli näha juba enne kriisi ja see ilmselt jätkub. Ühe näitena võib tuua kinod, millest on viimase viie aastaga saanud kaubanduskeskuste loomulik osa.

Pikk paus on tekitanud tarbijates igatsuse meelelahutuse järele. Kuna eelmisel aastal lükati paljude filmide esilinastused edasi, on filmistuudiote ja kinode avanedes oodata ka aktiivsemat kinokülastust. See eeldab, et kui piirangud ja muud tingimused seda lubavad, saavad uued filmid lõpuks esilinastusõiguse.

Teiste sektorite puhul on oodata natuke pikemat taastumist. Kui piirangud lõppevad, kulub 2022. aasta ilmselt tarbimisharjumuste taasavastamisele. Seega ei ole kaubandusmahtude taastumist 2019. aasta tasemele oodata enne 2023. aastat.

Kriisi õppetunnid

Kriisis muutujate seas paistab välja rõivatööstus. Kodukontorite ajastul on kiirmoe tarbimine märgatavalt langenud, sest ühelt poolt on kahanenud vajadus kontoririiete järele, teisalt on vähemaks jäänud emotsioonioste. Seega on muutunud moesuunad: kõrgete kontsade asemel on suurenenud nõudlus mugavate jalatsite ja spordikaupade järele. Lähiaastatel võime näha, kuidas see trend jätkub ning kiirmoebrändid peavad kohandama vastavalt sellele oma kaubavalikut või lõplikult uksed sulgema.

Kriis korrastas oluliselt turusituatsiooni ja muudab vähehaaval seniseid trende. Samas on hea näha, kuidas kaubandusettevõtted on valmis kohanema ja arenema. Kui eelmise aasta märtsis pandi poed kinni ja tegevus seisma, siis aasta hiljem on seis palju parem. Piirangutest peetakse kinni, kuid on leitud uued nutikad viisid kaupade müümiseks, näiteks parandatud kasutuajamugavusega e-pood, drive-in'id ning pakipunktid või suhtlus sotsiaalmeedias.

Kaubanduskeskkondade osas on edasises arengus suund kindlasti ligipääsetavusel, et keskusesse oleks mugav tulla iga transpordivahendiga, olgu selleks auto, ühistransport, jalgratas või lihtsalt jalutades. Ka Lõunakeskus arendab linnakusisest teedevõrgustikku, et liikumine oleks võimalikult sujuv, loogiline ning kõikide liiklejate jaoks ohutu.