Harju Elektrile tegid liiga lumerohke talv ja materjali defitsiit

Harju Elektri esimese kvartali käive vähenes aastaga 12,2 protsenti, 30,7 miljoni euroni.

Puhaskasumi emaettevõtte osa kukkus 57,4 protsenti, 310 000 euroni.

Madalat kasumlikkust mõjutasid tööjõukulude suurenemine, väiksem käive ning järsk tooraine hinna kasv.

Lisaks tavapärasele sesoonsusele avaldasid aruandekvartali müügitulule mõju lumerohkete talvekuude tõttu edasi lükkunud tellijate paigaldustööd, mis võrreldaval perioodil sarnast mõju ei avaldanud. Olukorda võimendasid materjali defitsiidist tingitud tarneraskused, teatas ettevõte.

I kvartal oli Harju Elekter kontserni jaoks aastat ettevalmistav: alustati arendusi uute raamlepingute täitmiseks Soomes ja Rootsis, jõuti Leedu tehase laienduse ehitusega lõppfaasi ja käivitati tööstusroboti täiskoormusel töö. Kuigi müügitulu kasvas nii Eestis kui ka Rootsis, mõjutasid müügitulu vähenemist tellijate paigaldustööde edasilükkumine kontserni suurimal turul, Soomes. Hoolimata tervise- ja toorainekriisist, ei pidanud kontsern tootmist ühekski päevaks täielikult seiskama. Kliendipäringute ja tellimuste suurenemine kõigis tegevussegmentides annab alust arvata, et kriisi taandudes terendab väljakutseid pakkuv, kuid põnev majandus­tsükkel.

Tööjõukulud kasvasid 6,6 miljonilt eurolt 7,3 miljoni euroni. Tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvu mõjutas enim Rootsi töötajate osakaalu tõus, sest Skandinaavia riikides on palgatase märgatavalt kõrgem kui Eesti ja Leedu ettevõtetes.