Tasuta lõunaid ei ole olemas. Kuidas Euroopa Liit 800 miljardit eurot laene tagasi maksab?
(56)
Kui Euroopa Liidu liikmesriikide juhid mullu juulis sadade miljardite eurode laenamises kokku leppisid, välditi küsimust, kuidas see raha tagasi makstakse. Nüüd on aga Euroopa Komisjon pidanud ka tagasimaksmisele mõtlema hakkama. Euroopa taastefondi kogumaht on ligi 800 miljardit eurot. See kõik tuleb järgmise 30 aasta jooksul tagasi maksta.
Uued maksud?
Kõige lihtsam viis tagasimakseteks raha leidmiseks oleks kehtestada uued Euroopa Liidu ülesed maksud, kuid taoliseks sammuks konsensuse leidmine ei ole lihtne ning võtab aastaid. “Kõikidel liikmesriikidel on eri vaated ning lähenemised. Uued maksud peaksid heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki,” ütles eelarvevolinik Johannes Hahn.
Uute maksude kehtestamise võimalikkuses kahtlevad ka erinevad poliitikavaatlejad. “Ma ei usu, et liikmesriigid tahavad maksuressursse Brüsseli kätte anda,” leidis Bruegeli mõttekoja juht Guntram Wolff.
Lisaks tekitab võimalike uute maksude juures liikmesriikide seas pahameelt Euroopa Komisjoni ettepanek jätta need Euroopa Liitu laekuma ka pärast laenu tagasimaksmist. Sisuliselt tähendaks see Euroopa Liidu rahandusministeeriumi loomist, mis oleks samm fiskaalse integratsiooni poole. Selle vastu on mitmed väiksema võlakoormusega riigid, nende seas ilmselt ka Eesti.
Alternatiivid: suuremad sissemaksed või kärped
Kui uusi makse kehtestada ei õnnestu, jääb siiski alles kaks varuvarianti: liikmesriikide Euroopa Liidu eelarvesse makstava rahasumma suurendamine ning eelarvekärped. Kuid ka need ei pruugi toetust leida.
Suuremate sissemaksete vastu on peamiselt riigid, kes juba praegu maksavad Euroopa Liitu rohkem raha kui nad tagasi saavad: näiteks Saksamaa, Holland ning Rootsi. Nende valmisolek oma sissemakseid suurendada on väga kaheldav. Samuti võib sissemaksete suurenemine tähendada, et mõned seni Euroopa Liidu netosaajate seas olnud riigid muutuvad netomaksjateks.
“Alates 2028. aastast hakkavad võlad olulisel määral eelarvet mõjutama. See muudab eelarvekalkulatsioone ning mitmed netosaajad võivad muutuda netomaksjateks,” kinnitab Jacques Delorsi Instituudi asejuht Lucas Guttenberg. Kui vaadata riikide viimase kümne aasta majanduskasvu, siis suure tõenäosusega võib 2028. aastal suuremate sissemaksete juures nii juhtuda ka Eestiga.
Eelarvekärped ei ole aga aktsepteeritavad kõige vaesematele liikmesriikidele - näiteks Ungarile ja Bulgaariale - kelle investeeringud sõltuvad olulisel määral Euroopa Liidu erinevatest fondidest laekuvatest rahadest.
