Riigikohtu oluline otsus viiviste kohta. Nõude esitamisel tuleb edaspidi olla tähelepanelik ja ettenägelik
(1)
Riigikohus selgitas 21.04.2021 lahendis nr 2-19-12247 senist viiviste kohtuotsusega välja mõistmise praktikat ning andis seeläbi juhiseid edaspidise kohtupraktika kujundamiseks. Riigikohus osundas, et viivisenõue on käsitletav ühe hagiesemena, mistõttu viivise nõudmine osade kaupa ei ole võimalik.
„Tavapäraselt esitatakse kohtusse koos põhivõlgnevuse nõudega ka viivisenõue. Kohtumenetlus aga võib kesta mitu aastat ning sel ajal jätkub ka viivise suurenemine. Seetõttu on nähtud tsiviilkohtumenetlusse regulatsioon, et kohtuotsusega saab mõista välja ka tulevikuviivise protsendina kuni põhivõlgnevuse tasumiseni," selgitas Eversheds Sutherland Ots&Co partner Tarmo Repp.
Praktikas tuleb aga ette olukordi, kus kohtumenetluse käigus paisunud viivised jäävad tasumata. Tarmo Repp toob eelviidatud Riigikohtu lahendi pinnalt praktilise näite: „Kui esitada kohtusse hagi ning nõuda viiviseid kuni hagi esitamiseni, mis on konkreetse summana välja arvutatav, ning menetluse kestel viivisenõuet mitte suurendada, siis kohtuotsusega välja mõistetav viivisenõue ongi lõplik" Tarmo Repp rõhutab, et kirjeldatud juhul ei ole võimalik esitada hiljem uut hagi ning nõuda pärast hagi esitamist täiendavalt kogunenud viiviseid.
Repp juhib tähelepanu, et nõudmaks võlgnikult viiviseid ka pärast hagi esitamist kuni võlgnevuse tasumiseni, tuleks kohtule esitatav viivisenõue sõnastada selliselt, et taotletakse kohtuotsusega kuni hagi esitamiseni tekkinud viiviseid ning alates hagi esitamisest tulevikuviiviste välja mõistmist konkreetse protsendina põhinõudest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. „Selliselt nõude esitamisel ei lähe kaduma pärast hagi esitamist ja kuni tasumiseni kogunevad viivised," lisas Repp.
Kokkuvõtteks, lähtudes eelkirjeldatud Riigikohtu lahendist, siis tuleb viivisenõude kohtusse esitamisel olla tähelepanelik ja ettenägelik, et osa viivistest kaduma ei läheks.
