„Järjest väheneb ka Eestis töövõtulepingute sõlmimine, nende asemel on kasutatud töövõtulepinguid või muid võlaõiguslikke suhteid, mis aga viib selleni, et töötaja ei ole sotsiaalselt piisava kaitsega ja kaitse ei ole piisav ka juriidilises mõttes. Eriti näitas seda kriis, kus paljud inimesed avastasid, et neil ei ole õigust kompensatsioonidele või muudele hüvedele. Ning soov muuta jäikust töölepingute osas ongi tinginud selle, et töölepinguga saaks kaetud paljud paindlikumat suhtumist nõudvad suhted,” selgitab Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo.

Tõuke andis sellele peamiselt kaubandussektor, mis lisaks suurele hõivele on seotud sesoonsusega: selgelt joonistuvad välja ajad, millal on töötajaid vaja rohkem ja millal vähem. Kuna kaubanduses on tööjõudu vahel vaja rohkem, siis jälle vähem, oligi tarvis paindlikumat viisi, kuidas sellised suhted seadustada.

  • Milleks on vaja muutuvtunnilepinguid? Praegu töötavad paljud inimesed võlaõiguslike lepingutega, mis ei taga samaväärseid sotsiaalseid tagatisi kui töölepinguga töötamine. Muutuvtunnileping annab tööturu pooltele võimaluse leppida kokku paindlikumad tingimused – lisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik. Tööandjatele annab see võimaluse kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu.
  • Kes teeb ettepaneku ja kas see laieneb kõigile töötajatele? Muutuvtunnilepingu saab sõlmida vaid poolte kokkuleppel ja töötaja kirjaliku avalduse alusel. Selle saab sõlmida töötajatega, kelle töötasu on vähemalt 1,2-kordne töötasu alammäär (2021. aastal 700 eurot bruto). Muutuvtunni kokkuleppeid on võimalik rakendada maksimaalselt 17,5 protsendile ettevõtte töötajatest.
  • Millal uus lepinguvorm kasutusele võetakse? Märtsis sõlmisid Sotsiaalministeerium, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit hea tahte kokkuleppe, mis on pilootprojekti aluseks. Praeguseks on Sotsiaalministeerium saatnud kooskõlastusringile seadusemuudatuse ettepanekud ja jõustumiseks peab need heaks kiitma ka Riigikogu. Tegemist on kaheaastase pilootprojektiga kaubandussektoris. Seejärel otsustatakse, kas ja millistes sektorites võiks seda võimalust kasutada ka edaspidi.

„Uued generatsioonid, mis tööturule sisenevad, ei olegi huvitatud täistööajaga töötamisest. Paljud kaubanduses töötavad inimesed on ka noored, kes veel õpivad ja soovivad selle kõrvalt ka töötada. Lisaks sellele muutub ka nende koormus koolis erinevalt, mis tähendab, et meil tööandjana on siis vaja muuta tema tööplaani. See tähendab aga seda, et iga kuu käib üks paberimajandus, et saada paika mõlemat poolt rahuldav koormus. Uus leping lubakski seda kõike vältida ja panna probleemita paika, et ühel kuul on töötunde rohkem ja teisel vähem,” selgitab Prisma Peremarketi personalijuht Aili Põllu.

Stuudios olid paindlikest töösuhetest rääkimas Tööandjate Keskliidu volikogu ja Circle K juht Kai Realo ning Prisma Peremarketi personalijuht Aili Põllu. Saadet juhtis Hando Sinisalu.

Kuula järjekordset „Tööandjate Keskliidu pooltundi” uuest Delfi Tasku kanalist:

1x
00:00
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid