„Järjest väheneb ka Eestis töövõtulepingute sõlmimine, nende asemel on kasutatud töövõtulepinguid või muid võlaõiguslikke suhteid, mis aga viib selleni, et töötaja ei ole sotsiaalselt piisava kaitsega ja kaitse ei ole piisav ka juriidilises mõttes. Eriti näitas seda kriis, kus paljud inimesed avastasid, et neil ei ole õigust kompensatsioonidele või muudele hüvedele. Ning soov muuta jäikust töölepingute osas ongi tinginud selle, et töölepinguga saaks kaetud paljud paindlikumat suhtumist nõudvad suhted,” selgitab Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo.

Tõuke andis sellele peamiselt kaubandussektor, mis lisaks suurele hõivele on seotud sesoonsusega: selgelt joonistuvad välja ajad, millal on töötajaid vaja rohkem ja millal vähem. Kuna kaubanduses on tööjõudu vahel vaja rohkem, siis jälle vähem, oligi tarvis paindlikumat viisi, kuidas sellised suhted seadustada.

„Uued generatsioonid, mis tööturule sisenevad, ei olegi huvitatud täistööajaga töötamisest. Paljud kaubanduses töötavad inimesed on ka noored, kes veel õpivad ja soovivad selle kõrvalt ka töötada. Lisaks sellele muutub ka nende koormus koolis erinevalt, mis tähendab, et meil tööandjana on siis vaja muuta tema tööplaani. See tähendab aga seda, et iga kuu käib üks paberimajandus, et saada paika mõlemat poolt rahuldav koormus. Uus leping lubakski seda kõike vältida ja panna probleemita paika, et ühel kuul on töötunde rohkem ja teisel vähem,” selgitab Prisma Peremarketi personalijuht Aili Põllu.

Stuudios olid paindlikest töösuhetest rääkimas Tööandjate Keskliidu volikogu ja Circle K juht Kai Realo ning Prisma Peremarketi personalijuht Aili Põllu. Saadet juhtis Hando Sinisalu.

Kuula järjekordset „Tööandjate Keskliidu pooltundi” uuest Delfi Tasku kanalist: