Kuidas läks pensionireform Ungaris ning Poolas? Poolakad pöörasid otsuse tagasi
(64)
Kui Poola pensionireform sarnanes suurel määral Eesti omaga, siis ungarlased läksid kaugemale - 2010. aastal lubati teisest sambast lahkujatele tulevikus maksta 25 protsenti kõrgemat riiklikku pensionit. Otsuse tagamaad olid aga mõlemas riigis Eestiga võrdlemisi sarnased. Poliitikud vaatasid, et pensionifondide tootlus on liiga madal ning lisaks oli teise samba lammutamine hea võimalus riigikassa täitmiseks.
Ungaril oli vaja vähendada riigieelarve defitsiiti
Ungaris otsustas lõpuks teises sambas jätkata vaid 3% pensionikogujatest. Ülejäänud ungarlased loovutasid oma seni kogutud raha riigile ning said selle vastu lubaduse tulevikus mõnevõrra kõrgemat pensioni saada. Miks riik rahale hammast ihus? Lihtne - Ungari riigieelarve oli 2010. aastal ülisuures defitsiidis, kust ilma teisest sambast kätte saadud rahale poleks olnud võimalik välja pääseda. Muide, pensionireformi viis olude sunnil ellu küll toona värskelt võimule tulnud Viktor Orban, kuid riigi oli pankroti äärele viinud talle eelnenud sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus.
Orbani reform võib Ungarile tulevikus karmilt kätte maksta. Juba praegu saavad viiendik Ungari pensionäre pensionit, mis on allpool vaesuspiiri. Tulevikus võib see protsent aga veelgi kasvada. 2019. aasta OECD uuringu põhjal kasvab Ungari pensionäride sõltuvus riigist järgmise poole sajandi jooksul kahekordseks. Ungari on praegu üks SKT-st kõige vähem pensionitele kulutavaid riike, mistõttu see midagi head ei tõota. Küll aga jagab Orban enne valimisi pensionäridele hea meelega kõiksugu "vautšereid," millega saab tasuda näiteks kommunaalarveid või osta süüa.
Poolas alustas süsteemi lammutamist juba Donald Tusk
Vahel jäetakse mulje, et sarnaselt Ungarile lammutasid ka Poola pensionisüsteemi parempopulistid. Tegelikult ei vasta taoline üldistus tõele. Esimesed kaks suurt teist sammast puudutavat muudatust tegi paremtsentristlik Donald Tuski valitsus. Esiteks langetati teise samba sissemakseid 2011. aastal veidi enam kui 7 protsendilt vaid 2,3 protsendini.
Lisaks viidi Donald Tuski valitsemisaja ühe viimase otsusena teistes sammastes olnud Poola riigi võlakirjad üle riiklikku esimesse sambasse. Õige pea saadi Poolas aru, et riigieelarve täitmiseks tehtud sammud ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikud - teises sambas olnud varade väärtus vähenes vaid mõne aastaga ligi kolm korda.
2019. aastal alustati seega uue pensionireformiga. Algsel vormil teist pensionisammast küll ei taastatud, kuid loodi poolkohustuslik süsteem, kus pensionisambasse maksavad raha sisse nii töötaja kui ka tööandja. Sellest on võimalik küll loobuda, kuid protsess on võrdlemisi keeruline, mistõttu on nüüd taas enamikel poolakatel teise samba analoog. Viimasena, tänavu jaanuaris, läks uuele süsteemile üle Poola avalik sektor.
Tõsi, ka 2019. aastal alustatud reformi puhul ei hoidunud riik enda kukru täitmisest. Nimelt läks uude süsteemi varade üle kandmine inimeste jaoks maksma 15 protsenti sinna kogunenust. Et Poola riigi maksukoormus ei kasvaks, nimetadi seda avalikult hoopis "ülekandmistasuks".
