inimesele tutvustatakse üsna reaalsena näivat veebilehte, palutakse end registreerida, teha sissemakse, laadida oma arvutisse või nutitelefoni distantsjuhtimist võimaldav programm, kõige levinumad neist on AnyDesk ja TeamViewer. Siis kuvatakse kliendile graafika, mis on sisuselt väljamõeldis, aga inimene näeb, et investeering on edukas ja tulu kasvab. Sellega uinutatakse ka ohvri valvsus," kirjeldab Pihelgas tavalise investeerimispettuse kulgu.

Pihelgase sõnul on investeerimispettust kiirelt keeruline avastada: "Erinevalt telefonikelmustest, kus ohver mõistab, et teda peteti, üsna ruttu pärast telefonikõne saamist, võib „investeerimise“ puhul pettus välja tulla alles mitme nädala või isegi mitme kuu pärast – investeering on ju pikaajaline protsess ja kõik ei rutta raha kohe välja võtma."

Veelgi hullem, sageli suudavad kelmid ohvrilt järgmiste nädalate jooksul veelgi enam raha välja petta. Pihelgas mainib, et kõige hullemal juhul võetakse lisaks ohvri enda rahale tema nimele ka kiirlaene: "Inimese ilmset huvi investeeringute vastu kasutavad kelmid ära, julgustades ohvrit veel rohkem raha üle kandma, sest „just täna on eriti hea protsent“ või „kui kohe ei tegutse, lasete hea võimaluse käest ära“. Kahjuks on olnud mitmeid juhtumeid, kui inimene, kellel on siiras ja arusaadav soov kas kindlustada muretu vanaduspõlv või teenida kiiresti raha, et osta lastele või lapselastele kingitusi, kinnisvara, jääbki uskuma, et võimalus teenida on reaalne ja garanteeritud. Ja see päädib sellega, et mängu pannakse nii olemasolevad säästud, kuid võetakse ka kiirlaene. Saades ligipääsu ohvri arvutisse, vormistavad laene ohvri nimele ka kelmid ise."

Loe artiklist edasi, kuidas pettuseid vältida ning naisest, kes kaotas kelmidele enam kui 50 000 eurot.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega