KAART | Maardu plaanitakse rajada biogaasitehas. Linnavalitsus kinnitab, et täiendav keskkonnamõju hindamine pole vajalik

Maardu linnavalitsus andis tänasel istungil biogaasitehase rajamiseks ehitusloa, mille väljastamisele eelnevalt koostati keskkonnamõjude eelhinnang, kus jõuti järeldusele, et tehase ehitamiseks täiendavaks keskkonnamõju hindamiseks vajadus puudub.

Maardulaste informeerituse tagamiseks ja linnas tekkivate biojäätmete soodustingimustel vastuvõtmiseks allkirjastasid Maardu Linnavalitsus ja EKT Ecobio OÜ koostöölepingu. Projekti toetab 3,9 miljoni euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tehase rajamise koguinvesteering on 13 miljonit eurot. Tehas plaanitakse rajada aadressile Vana-Narva mnt 26.

Tehase rajamise plaanile eelnes põhjalik menetlus

„Ehitusloa väljastamisega on läbitud kõik menetlused, mis on vajalikud biogaasitehase rajamiseks, saame hakata ehitama," ütles EKT Ecobio OÜ juhatuse liige Argo Luude. Ta lisab, et käitis hakkab toodangut andma järgmisel sügisel ning Eestis pole ühegi biogaasi tehase rajamisele eelnenud nii põhjalikku menetlust ega sellises mahus lisatingimusi.

Menetluse põhjalikkuse tingis täpselt analoogse tehase puudumine Eestis ning seetõttu polnud menetlejatel ka eelnevat kogemust. Lähim analoog, mille põhjal järeldusi teha, asub Kesk-Soomes - Mustankorkea Oy biogaas tehas, mis kasutab samalaadset tehnoloogiat ning mille jäätmekogused on võrreldavad. Soomes kuulub tehas kohalikule omavalitsustele.

Biogaasi tehase toodanguks on gaasivõrku müüdav biometaan ja kääritusjääk. Vedela kääritusjäägi saab sertifitseerida vedelväetiseks. „Me saame sertifitseerimisega alustada kohe peale tootmise käivitumist," märkis Argo Luude. „Eestis tegutseb SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, mis saab kääritusjäägi selle nõuetelevastavuse korral sertifitseerida, millega annab tarbijale kindlus toote ohutuses. Kääritusjäägi sertifitseerimine on oluline, sest peale sertifitseeritud kääritusjäägi teket saame biojäätmed ringlusse võtta."

Tehases hakatakse käitlema nii toidu kui ka aia- ja haljastusjäätmeid

Luude lisas, et allkirjastatud koostööleping annab maardulastele võimaluse kasu saada biogaasitehase paiknemisest Maardu linna territooriumil. „Koostööleppe kohaselt oleme võtnud kohustuse tagada Maardu linna biojäätmete vastuvõtmine käitise hinnakirjaga võrreldes soodustingimustel jaamale lubatud aastase käitlusmahu täitumiseni," selgitas Luude. „Tulevikus korraldame kord aastas maardulastele lahtiste uste päeva, et linlased saaksid oma silmaga jäätmekäitlusest ja selle keskkonnahoidlikkusest hea ülevaate."

Riigikogu kiitis 21. aprillil heaks jäätmeseaduse muudatused. Värske seadusemuudatuse kohaselt peavad kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

Keskkonnaamet väljastas ettevõttele märtsi lõpus keskkonnaloa KL-511859. Tehase valmimisel võib seal käidelda köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastusjäätmeid, kuid summaarselt ei tohi neid olla rohkem kui 20000 tonni. Tehase toodang on gaasivõrgukõlbulik biometaan ning põllumajanduses väetisena kasutatav kääritusjääk.

Linn plaanib tehase käekäiku ka edaspidi pinevalt jälgida

„Regulaarne lõhnahäiring on olnud Maardu linnale suureks mureks juba aastaid ning linnarahva huvide eest seismine on meie absoluutne prioriteet. Seoses plaanitava biogaasitehasega olime väga skeptilised ja ettevaatlikud, seetõttu küsisime arendajalt hulgaliselt lisaküsimusi, et linnal oleks täielik selgus ettevõtte toimimisest ja kestev ülevaade selle tegevusest ka edaspidi," sõnas Maardu linnapea Vladimir Arhipov.

Linnapea selgitab, et kuna tegemist on Maardu jaoks ettevõttega, millel on oluline mõju linna elukeskkonnale, siis nad vajasid täiendavat garantiid, et biogaasi tootmise käivitamine ei too negatiivseid mõjusid ning linnas säilib tervislik ja loodushoidlik elukeskkond. "Seetõttu määrasime ehitusloale lisatingimused ja sõlmisime ettevõttega koostööleppe - linnavalitsuse jaoks ei lõpe tehasega kokkupuude vaid ehitusloa ja kasutusloa väljastamisega. Lisaks eelnimetatud kokkulepetele plaanib linn paigaldada Maardu territooriumile nn e-nina, et mõõta õhukvaliteeti," lisas Arhipov.