Avaldame tema arvamuse täismahus:

Kõigepealt ütlen ära, et suure tõenäosusega ei kirjuta ma mitte ainult enda, vaid ka tuhandete teiste toitlustusettevõtjate nimel, kes hetkel koroona tingimustes Eesti vabariigis oma aastatega püstipandud ettevõtteid päästa üritavad. Just nimelt üritavad, sest tunneli lõpus kipub valgus ära kaduma ja lootust andvaid sõnumeid ei näi tulevat.

Üks asi on kannatamine ja vastupidamine, kui sa tead, kaua seda tuleb teha, teine asi on see, kui puudub siht, et kaua veel. Sest tõde on see, et mingil hetkel tuleb juhe seinast välja tõmmata, kui täielikult laostuda ei taha. Jah, saan aru, et pandeemia tingimustes on valitsusel raske veksleid välja käia, kuid kui võtame näiteks Inglismaa, on nemad suutnud tänu heale vaktsineerimisplaanile ka avamiskuupäevad välja kuulutada, mille järgi ettevõtted saavad joonduda. Inglismaal võivad näiteks restoranid ennast sisetingimustes avada 17. mail. Kindel kuupäev, mis on ettevõtjatel juba üle kuu aja teada. Väliterrassi ja sisemise saali avamise vahe on täpselt 3 nädalat. Sama olukord on USA-s. Tänu vaktsineerimisplaanile on see võimalik. Lihtne, kahjuks meie valitsus seda ei ole suutnud ja tundub, et ei suuda ka.

Kivist vee välja võlumine

Räägime siis otse ja ausalt, kuidas viimased 14 kuud on toitlustusettevõtja jaoks välja näinud. Kuna olen toitlustusettevõtja kaubanduskeskuses (jah, ilma terrassi võimaluseta), siis 14-st kuust 4 on minu ettevõte olnud sisuliselt suletud ja lahti oldud aeg on olnud kaetud erinevate täituvus- või ajapiirangutega. Jah, kaasamüük on olnud lubatud, kuid enamikel ettevõtetel moodustab see 10-15% tavakäibest, millest omakorda 30-35% läheb Boldile-Woldile. Lihtsustatult öeldes on ära kukkunud 85-90% käibest. Suurim probleem on see, et kulud ei ole langenud 85-90%, pigem 25-30%. Igapäevaselt tuleb pingutada selle nimel, et oma tööd kaotada kartvat töötajat rahustada, toorainet kullipilguga jälgida, et jumala pärast raha prügikasti ei lendaks, kivist vett välja võluda, et arved makstud saaks.

Kuidas on valitsus toitlustusettevõtjat toetanud? Toon ühe näite Saksamaa puhul. Saksamaal, Soomes ja paljudes teistes arenenud lääneriikides saadakse aru, et kui valitsus on sunnitud ettevõtte sulgema, peab järgnema ka korralik kompensatsioonipakett, et enne hästi hakkama saanud ja korralikult makse maksnud ettevõte ei läheks käibe ära kukkumisel pankrotti. Saksamaa kompenseerib sellistele ettevõtetele 75% COVIDi-eelsest käibest. Kordan: 75% käibest. Kuidas on lood Eestis? Valitsusele meeldib kiidelda nn. palgameetmega. Hea küll, tunnistan, loomulikult on sellest abi, aga see abi on ikkagi üsna pisku.

Pleksiklaasist seinte lugu

Vaatame või sellekevadist palgameedet. Olematu käibega ettevõte peab ise maksma töötajale 200 eurot ja töötukassa poolt tuleb 60% töötaja palgast. Lisaks peab ettevõte tasuma tööjõumaksud. Hoolimata palgameetme abist on tegu siiski ikka väga väikese abiga võrreldes kahjuga, mida toitlustusettevõte igakuiselt kannab. Teine meede on toetus läbi EAS-i. Eelmisel kevadel kehtis selle meetme puhul „kes ees, see mees" põhimõte, mistõttu esiteks jooksis kokku EAS-i koduleht ja tänu limiteeritud summale jäid paljud sellest üldse ilma. Sel kevadel on taaskord suured toetusloosungid välja hõigatud, kuid asutused, mis on juba 2 kuud olnud reaalselt suletud, on sellest rahast näinud täpselt NULL eurot. Kahe kuu jooksul ei ole suudetud seda toetusmeedet ettevõtjani toimetada. Halloo Kaja, Tanel ja Keit, olukord on hapu, äkki ärkaks üles!

Kuid kokkuvõttes tahab ettevõtja oma tööd teha ja raha teenida, mitte riigilt almust paluda. 3. maist avati kaubanduskeskused (eriti huvitav olukord on meie ettevõttes, kus ülejäänud keskus on lahti ja söögikohad kinni) ja toitlustusasutuste väliterrassid. Aga kellel ei ole väliterrassi? Kui on halb ilm ja kogu meeskond on juba tööle kutsutud? Samuti on umbes pooled „väli"terrassid pleksiklaasist seintega ega erine sugugi restoranisaalist, kus ventilatsioon on tunduvalt parem kui kasvuhoonet meenutavas klaasseintega „väli"terrassil. Restoranis saab ju samuti hoida distantsi, sättida lauad hajutatult, rakendada 2550% täituvust nagu poodideski. Samuti saaks mängida lahtioleku aegadega, näiteks väliterrass on avatud 21-ni, saal kella 18-ni. Päris kindlasti ei ole inimesed restoranis üksteisel seljas, nagu toidu- või ehituspoes.

Valitsus on öelnud, et peale 3. mai leevendusi jälgitakse viirusnäitajaid. Väga õige, aga eeldada, et peale osalisi leevendusi numbrid sama kiirelt alla lähevad nagu enne leevendusi, on naiivne ja kuna uusi leevendusi tehakse numbrite pealt, kas siis teised peavadki kogu suveks kinni jääma? Pole vist vaja öelda, et suvel teenivad toitlustusasutused n-ö kogu rasva, et talv üle elada.

Selline on praegu tuhandete ettevõtjate argipäev.