Uuring: ettevõtete maksejõuetusse jõudmise risk on kasvanud

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) viis koos majandusteadlase Oliver Lukasoniga läbi uuringu, kus hindasid Eesti ettevõtete maksejõuetusse jõudmise tõenäosust nii sektorite, maakondade kui ka ettevõtete suuruse lõikes. Uuringu kohaselt on mitmetes sektorites tõusnud suure maksejõuetusse jõudmise riskiga ettevõtete hulk võrreldes kriisieelse ajaga kahekordseks.

Olukord on kõige rohkem halvenenud majutus- ja toitlustussektoris vähemal määral ehitussektoris, veondus- ja laondusvaldkonnas ning töötlevas tööstuses. „Kui turismisektori tulemused on seotud erinevate piirangutega, siis ehitussektori languse taga on tõenäoliselt laiem inerts, et paljud investeeringud ja projektid pandi kriisi alguses pausile. Samas on ehitussektoris ka päris suur hulk ettevõtteid, kelle olukord hoopis paranes ning elamuehituses näeme näiteks, et nõudlus on olemas. Töötleva tööstuse puhul on pilt ka sektori siseselt väga erinev. Siin on ettevõtteid, kellel läheb väga hästi aga on ka neid kellel on tellimused ära kukkunud või probleeme tarneahelatega,“ selgitas EASi juht Peeter Raudsepp.

Ta lisas, et positiivse poole pealt saab välja tuua info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonnad – samuti tervishoiu ja sotsiaalhoolekande.

Raudsepa sõnul oli uuringu eesmärk hinnata, kui suur on kriisi mõju ja kui anda Eesti ettevõtetele tõenäosuslik hinnang nende võimaliku jõudmiseni maksejõuetuseni veel tänavusel aastal. „Selle jaoks on loodud maksejõuetuse tõenäosust arvutav matemaatiline mudel, mis kasutab alusandmetena näiteks ettevõtte maksuvõlgnevusi ja töötajate arvu muutust ning käibedünaamika näitajaid,“ selgitas Raudsepp.

Uuring jagas ettevõtted kolme riskiklassi: esiteks mitte probleemne (tõenäosus aasta jooksul maksejõuetuseni jõuda kuni 5%), teiseks kõrgema riskiga ettevõtted (tõenäosus 5%-49%) ja kolmandaks probleemsed ettevõtted (tõenäosus 50% ja rohkem). Madalaimast riskiklassist on 5,4 protsendipunkti jagu firmasid liikunud kõrgematesse riskiklassidesse, sealjuures on siiski positiivne see, et ennekõike keskmisesse riskiklassi, mitte kõige probleemsemasse.

Kuna tegevusalade jaotus ei ole ettevõtete arvu poolest võrdne, siis kõige rohkem ettevõtteid on riskantsetesse gruppidesse jõudnud hoopis hulgi- ja jaekaubanduses (2223 ettevõtet on liikunud riskantsemasse gruppi), ehituses (1842), kutse-, teadus-, ja tehnikaalases valdkonnas (1312). Neile järgnevad veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (985) ning töötlev tööstus (982).

EASi juhi sõnul ei ole maakondade lõikes väga suuri erinevusi tekkinud. „Kõige rohkem on seis halvenenud Ida-Viru ja Harju maakonnas, kus olid ka regionaalsed piirangud. Võrreldes teistega natuke parem seis on Hiiu ja Valga maakonnas, kuid erinevused on väiksed ning üle Eesti on riskantsemasse gruppi liikunud ettevõtete osakaal ca 10%-13% kõikidest ettevõtetest,“ ütles Raudsepp.

Tema sõnul on suurettevõtted olnud kriisile vastupidavamad. Riskantsemasse gruppi liikus väiksemaid ettevõtteid ca 12%, suuri ettevõtteid ca 10%. Arvudes on see vastavalt ca 7000 väiksemat ettevõtet ja ca 130 suurt ettevõtet.

„Siiski tasub uuringu tulemusi tõlgendades meeles pidada, et tegemist on tõenäosusliku hinnanguga. See ei tähenda, et ettevõte tingimata maksejõuetuseni jõuab. Ettevõtjad on sitked ning paljud neist näevad väga palju vaeva selle nimel, et ettevõte säiliks,“ ütles Raudsepp ning lisas, et mudelisse seda individuaalset pingutust on raske panna.

„Silmas tasub pidada ka seda, et paljudes sektorites on ettevõtete tavapärane normaalne sünni- ja suremismäär ca 5%-10% aastas. See on ettevõtluse normaalne osa,“ ütles Raudsepp.