Palun üks keskkonnamõjuta jäätis

Kui palju maksab jäätis? Pool liitrit jäätist maksab üks kilo süsihappegaasi. Kas pole kurb, et nautides jäätist, sportautot või puhkusereisi, kaasneb sellega kahjulik mõju keskkonnale? Süües jäätist ja lugedes samal ajal kliimamuutustest ja korallrahude hävimisest, tekib meil soov keskkonda kaitsta. Kas see tähendab, et peaksime jäätisest loobuma? Või on võimalik samal ajal süüa jäätist ja hoida meie planeeti heas seisus tulevastele põlvkondadele?

Tõesti, me saame loodust hoida, kui vähendame tarbimist, aga võime vähendada ka toodete mõju keskkonnale. Uued jätkusuutlikud tehnoloogiad tootmises võimaldavad meil nautida samu tooteid samas koguses, aga väiksema keskkonnamõjuga. Tuleb aga arvestada, et nende lahenduste väljaarendamine nõuab palju aega ja raha. Kui saaksime arendamist kiirendada, elaksime puhtamas ja tervemas maailmas.

Õnneks võimaldavad tänapäeva arvutid seda juba teha – näiteks arendada välja uue külmutusaine, mida vajame jäätise külmikus hoidmiseks. Praegu kasutatakse külmutusainetena tavaliselt fluorosüsivesinikke, mis on kasvuhoonegaasid. Üle saja riigi on liitunud rahvusvahelise kokkuleppega vähendada fluorosüsivesinike kasutamist. Kui laboratoorselt (ehk käsitsi) kontrollida uue külmutusaine sobivust, siis tuleb see aine esiteks sünteesida või osta. Järgnevalt on vaja mõõta aine aururõhku, kiirgusefektiivsust, tuleohtlikkust ja teisi omadusi. Iga mõõtmine võtab heal juhul mitu tundi, halvemal juhul mitu päeva. Pärast kogu seda tööd on suur oht, et uus aine ei sobi ja peame kogu protsessi järgmise ainega kordama. Kui ehitaksime automatiseeritud seadme, mis teeks katseid inimese eest, siis oleks võimalik mõõtmisi kiirendada. Kui aga saaksime arvutiga mudelite abil arvutada aine omadusi, siis võiks selle sobivust hinnata sekunditega.

Tegelikult juba kasutataksegi selliste küsimuste lahendamiseks arvutite abi. Näiteks on teadlased teinud mudeli selleks, et leida kiiresti kõige paremaid materjale metaani hoidmiseks (nt auto kütusepaagis). Sarnaselt on uuritud võimalikke vesiniku katalüsaatoreid. Ravimifirmad on kasutanud arvuteid ja automatiseerimist ravimite arendamisel. Hiljuti disainis Moderna arvutite abil oma koroonavaktsiini, selleks kulus aega kõigest kaks päeva.

Me vajame rohkem insenere, kes suudavad tehnoloogia abil välja arendada jätkusuutlikke kemikaale, tooteid ja protsesse. Sedasi saame tulevikus nautida samal ajal nii jäätist kui ka tervet keskkonda.

Kui soovid nendest võimalustest rohkem teada saada, neid võimalusi arendada ning olla tööturul nõutud spetsialist, siis TalTechi energiatehnoloogia instituudi bakalaureuseõppekava „Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia“ annab sulle selleks tugeva lähtepunkti.

Kui soovid saada vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui ka energiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on energiatehnoloogia instituudi „Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika“ magistriõppekava loodud just sinule.

Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.