Eriti tugevalt sai pihta vene keelt kõnelevate ettevõtjate ja Kirde-Eestis tegutsevate firmade investeerimisjulgus.

Holm panga juhi Rauno Klettenbergi sõnul peegeldavad uuringutulemused ebakindlust tuleviku suhtes. Tema hinnangul on palju ka selliseid ettevõtteid, kes loobuvad oma plaanide elluviimisest arvates, et seoses möödunud aasta kehvemate majandusnäitajatega ei võta arendusprojekte finantseerivad pangad neid jutule. Seetõttu tuleks pankadel tema arvates tänastes oludes kaaluda väike- ja mikroettevõtetele laene andes nende potentsiaali avarama pilguga kui lihtsalt viimase aasta majandusnäitajad.

„Me tajume oma vastutust laenuandjana ning teadvustame, et mikroettevõtetel on selja taga küllaltki raske aasta, mis erineb kardinaalselt nende senisest majandustegevusest. Seetõttu lähtume põhimõttest, et ainuüksi kukkunud käibenumbrite pinnalt me ärilaenu taotlejaid ukse taha ei jäta, ning julgustan ettevõtjaid oma investeeringuplaane meiega arutama," kinnitas Holmi juht.

Tema sõnul analüüsib Holm laenutaotluse puhul lisaks tänasele maksevõimele ka ettevõtte senist tegevust, selle jätkusuutlikkust ning seda, kuidas laen aitab ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet kasvatada.

„Väga olulist rolli mängib ka ettevõtte juhi kogemus, taust, partnerid ning valmisolek toetada oma ettevõtet, garanteerides investeeringud isikliku varaga. Siis on ka pangal rohkem usku projekti õnnestumisse," selgitas Klettenberg.

Holmi läbiviidud küsitluses väitis ligi 60% ettevõtetest, et peatas juba möödunud aastal kriisi tõttu ajutiselt või lõplikult oma investeerimisprojektid. 28% kõigist vastanutest ütles, et arendusprojektid on jätkuvalt ootel ning 23% mikroettevõtjatest tunnistas, et loobus lõplikult oma 2020. aastaks võetud investeeringuplaanidest. Vaid 9% vastanud ettevõtjatest ütles, et on esimese kriisiaasta ajal ootele pandud investeeringud tänaseks ellu viinud.

Holm panga juhatuse esimehe sõnul on mikroettevõtete investeerimisjulgus majanduse tervise seisukohalt väga oluline näitaja, sest kuni 10 töötajaga ettevõtted moodustavad täna Eestis registreeritud äriühingutest valdava enamuse.

„Mikroettevõtjad oma tegevuspiirkondades väga vajalikud nii tööandjatena, maksumaksjatena kui ka kohaliku elu edendajatena. Nende tehtavad investeeringud loovad uusi töökohti ning aitavad kogu riigi majandusel kasvada. Pandeemia-aasta sundis aga paljusid väikeärisid rangele kokkuhoiurežiimile ning sõi ära ka suure hulga nende reservidest. Peame mõtlema, kuidas aidata väike- ja mikroettevõtjatel investeerimisjulgust taastada - siin on kahtlemata roll nii riiklikel toetusmeetmetel kui ka pankade laenupoliitikal," sõnas ta.