Pakendite liigiti kogumisest pole enam pääsu

Kooskõlastusringil olev jäätmete sorteerimismäärus muudab põhimõtteid, kuidas prügi koguda ja sorteerida. Järjest suurem roll ja vastutus on jäätmete tekitajal ehk inimesel, keda kohalik omavalitsus, prügifirma ja taaskasutusorganisatsioonid selles ahelas toetada saavad, vahendab ERR.

Uue jäätmeseaduse tuules kirjutas keskkonnaministeerium kokku täiesti uue sortimismääruse, mis muudab seniseid põhimõtteid prügi eluringi korralduses. Sisuliselt kaob prügisortimine ahela lõpus ära, sest see ressursimahukas ja ebaefektiivne – kord juba kokku kallatud jäätmeid naljalt enam liikideks sorteerida ega päästa ei anna, sest biolagunevad jäätmed on selle sorteerimatuks ja taaskasutamatuks muutnud.

Kui seni on olmejäätmetesse visatud nii õunasüdameid, katkiseid sukkpükse kui ka taldrikukilde, siis nüüdsest muutub see nimekiri märksa askeetlikumaks. Biojäätmete jaoks seal enam kohta ei ole.

See tähendab, et töölaua all, klassi või õpetajatetoa nurgas olev prügikast, kuhu valimatult on lennanud kommipaberid, banaanikoored ja täissoditud paberid, muutub igandiks. Ka kontori köögis ei või jogurtitopse, õunasüdameid ja hambatikke enam kokku visata, vaid neid tuleb liigiti eraldi koguda.

Loe lähemalt ERR-ist.