Esimeses kvartalis kasvas maksutulu 12,3 protsenti
Märtsikuus oli maksutulu kasv aastases võrdluses 19,6 protsenti. Esimese kvartali maksutulu suurenemine tulenes eelmise aasta alguse eelkõige COVID-19 pandeemiast põhjustatud madalast tasemest, mida mõjutas maksuvõla oluline tõus.
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus esimeses kvartalis aastavõrdluses 0,9 protsendini. Palgafond suurenes tänu keskmise palga kasvule, mis oli esimeses kvartalis 4,6 protsenti, töökohtade arv vähenes samas 3,5 protsenti. Töötamise registri andmetel jõuab töökohtade arv eelmise aasta tasemele aprillis, deklaratsioonidele jõuab see kuulise nihkega. Kolme kuu palgafondi kasvu vedas tervishoid (12,9 protsenti), teisel kohal oli info ja side (11,0 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas märtsis 13,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mille peamiseks põhjuseks oli eelmise aasta madal tase, kuna mullu märtsis rakendusid COVID-19 piirangud ja kasvas maksuvõlg. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve osa) laekumist on viimastel kuudel mõjutanud tulumaksutagastused ja pensioniealised teisest pensionisambast lahkujad. Esimeses kvartalis tagastati tulumaksu 186 miljonit eurot ehk 17 miljonit enam kui eelmisel aastal, kasv tulenes suuremast maksuvaba tulu nihkumisest käesolevasse aastasse. Pensioniealistelt II pensionisambast lahkujatelt laekus 11 miljonit eurot, sest nemad saavad kogutud raha kohe kätte, ega pea ootama septembrini.
Käibemaksu ehk peamise tarbimismaksu osas on esimese kvartali lõpus mitmeid positiivseid signaale. Selle aasta esimese kolme kuu tasumine (605 miljonit) ületab 47 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset (+8,4 protsenti vs 2019), mis viitab kriisist taastumisele. Ettevõtete kogukäive kiirenes esimeses kvartali lõpul aastases võrdluses 11,2 protsendini, vaatamata pikemalt kehtinud piirangutele võrreldes möödunud aasta märtsiga. Käibemaksu tasumise kasvumäära mõjutas oluliselt maksuvõla tõus eelmisel aasta esimese kvartalis, mis vähendas 2020. aasta veebruari ja märtsi tulu keskmiselt 32 mln euro võrra.
Mullune maksuvõla järsk kasv oli tingitud eriolukorrast ning märtsi algusest kehtima hakanud maksuvõla 0 protsendilise intressimääraga soodusperioodist. Tänavu märtsis, vaatamata kriisile, ettevõtete käibemaksuvõlg ei kerkinud, vaid püsis 179 miljoni juures. Tegevusaladest panustasid 2021. aasta I kvartali jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim energeetika ja kinnisvara, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 94 ja 58 protsenti.
Aktsiiside tasumine kasvas esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 27,9 protsenti, sealjuures vedas kasvu kütuseaktsiisi tasumine. Selle põhjustas eelmise aasta madal kütuseaktsiisi tase, mis tulenes mullu märtsis realiseeritud varudest.
Alkoholiaktsiisi tasumine jääb möödunud aasta esimese kvartali tasumisele alla ning seda peamiselt piirangute tõttu, mis on tänavu juba aasta algusest mõjutanud. Märtsis kaupluste soetused pöördusid kasvule, kuid seda peamiselt lahja alkoholi tõttu. Õlle deklareerimine kasvas eelmise aastaga võrreldes 13 protsenti ning kange alkoholi deklareerimine langes 17 protsenti. Viimase langus tulenes eelkõige eelmise aasta erakorralisest nõudlusest kangema kui 40% viina järele, mida kasutati ka desinfitseerimise eesmärgil, kuid mille järele vajadust sel aastal ei olnud.
Tubakaaktsiisi tasumine eelarvesse on toimunud esimeses kvartalis kiiremini kui eelmisel aastal ning tasumine on kasvanud sellel perioodil 8,5 protsenti. Kasv tuleneb eelkõige kõrgematest aktsiisimääradest võrreldes eelmise aastaga, mis ei ole seni sigarettide deklareeritavaid koguseid vähendanud.
