Vabaks.ee portaali juht tervitab inspektsiooni juhiseid ja avaldab, kui suure summa eest neilt raha on soovitud
(8)
Vabaks.ee portaali loojad on finantsinspektsiooniga (FI) uudse teenuse turule toomisest alates dialoogi pidanud, kuid seni puudusid valdkonnas nii regulatsioon kui ka konkreetsed suunised, millest lähtuda.
„Enne portaali turule toomist konsulteerisime advokaatidega, mille järeldusena me ei tuvastanud tegevusloa vajadust, mis meie teenust otseselt reguleeriks. Reeglite puudumise tõttu ei ole me saanud ka finantsinspektsioonilt tegevusluba taotleda – Vabaks on täiesti uus teenus, mis ei sobitu sajaprotsendiliselt ühegi tänase regulatsiooni alla. Meie pakutavat teenust ei saa nimetada laenuks, sest Vabaks teenust kasutavatel inimestel ei teki tavapärases mõistes finantskohustust. Nad kasutavad iseenda raha, mida hoiavad pensionifondid. Investorid aga saavad osta pensioniosakute väljamaksmisest tuleneva nõudeõiguse. Kõige rohkem sarnaneb Vabaks teenus ühisrahastusplatvormidega," tõi Vaik välja. „Asjaolu, et raha varem kätte saanud inimene peab selle ise platvormile tagasi kandma ja seda ei saa suunata otse väljamaksmise nõude omandanud isiku kontole, on meie hinnangul poolikult rakendatud pensionireformist tulenev tehniline takistus. Piirangud, mida võis teisest sambast väljamaksete tegemisel pidada õigustatuks olukorras, kus kohustusliku kogumispensioni eesmärk oli tagada täiendav sissetulek pensionieas, ei näi enam põhjendatud täna, kui teise sambasse kogutud raha on vaba."
Vabaks OÜ on oma senise tegevuse planeerinud vastavalt Eestis kehtivatele ühisrahastuse põhimõtetele ning turupraktikale. „Ühisrahastamine on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud finantseerimisviis, kuid ka siin puudub Eestis senini valdkonda reguleeriv eriseadus ning ühisrahastamise tegevuse jaoks ei pea alati olema ka kohustuslikku tegevusluba. Ühisrahastusettevõtja hinnata on, kas tema tegevus on selline, mis nõuab tegevusluba. Oma ärimudeli analüüsis jõudsime koostöös juriidilise partneri PwC Legaliga seisukohale, et tegevusluba ei ole antud juhul vajalik ning finantsinspektsioon pole Vabaks OÜ tegevuse osas langetanud ka ühtki otsust," selgitas Vaik.
Vaik märkis, et on tervitatav, et 6. mail avaldas finantsinspektsioon oma kodulehel üldise märgukirja „Peer-to-peer ühisrahastusplatvormidest ja tarbijate kaitsest". „See on lõpuks üks avalik ametlik dokument, milles finantsinspektsioon selgitab valdkonda, kus ka vabaks.ee tegutseb. Meil on sellisest tagasisidest suur abi tegevuste ümberkorraldamisel. Loodetavasti aitab see kiirendada ka kogu ühisrahastuse valdkonna reguleerimist, et ettevõtjad saaks tegutseda õiguskindlas keskkonnas," märkis Vaik.
Huvi vabaks.ee teenuse vastu on olnud väga kõrge – esimese tegutsemiskuu jooksul liitus platvormiga ligi 5000 kasutajat. Taotlusi pensioniraha vabastamiseks tehti kokku ligi 20 miljoni euro ulatuses. „Inimesi, kes soovisid oma pensionisambasse kogutud raha kiiremini välja võtta, oli rohkem, kui ootasime. Kuna nõudlus ületas pakkumist ja investorite kaasamine võtab aega, siis esialgne rahastusmudel ei suutnud nõudlust piisavalt kiiresti rahuldada ning oleme seda ümber tegemas, võttes arvesse ka finantsinspektsiooni soovitusi. Kõik senised tingimused jäävad aga kehtima nende klientide jaoks, kes on oma pensioniraha juba kätte saanud ja ka praeguste investorite jaoks, kellele maksame investeeringu koos teenitud tootlusega välja juba septembris," sõnas Vaik. „Vabaks OÜ ärimudel keskendub sellele, et lõviosa teenustasust jagatakse välja investoritele. Portaali teenustasu on neli protsenti."
