Euroopa Komisjon prognoosib Eestile majanduskasvu, kuid väiksemat kui liidu keskmine
(30)
2021. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab ELi majandus 2021. aastal 4,2% ja 2022. aastal 4,4%. Euroala majandus peaks prognoosi kohaselt kasvama sel aastal 4,3% ja järgmisel aastal 4,4%. See tähendab kasvuväljavaadete märkimisväärset paranemist võrreldes 2021. aasta talvise majandusprognoosiga, mille komisjon esitas veebruaris.
Majanduskasvu kiirus on ELis jätkuvalt erinev, kuid 2022. aasta lõpuks peaksid kõik liikmesriigid jõudma tagasi kriisieelsele tasemele.
Eesti SKP peaks pärast 2020. aasta ligi 3%list langust kasvama sel aastal 2,8% ja järgmisel aastal 5%. Kasvu kiirendavad Euroopa Liidu eelarvest ja taastepaketist rahastatavad investeeringud.
Olukord tööturul paraneb aeglaselt
Pärast pandeemia algset mõju paranevad tööturutingimused aeglaselt. Tööhõive suurenes 2020. aasta teisel poolel ja töötuse määr on võrreldes tipptasemega enamikus liikmesriikides langenud.
Riiklikud toetuskavad, sealhulgas need, mida EL toetab tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) kaudu, on aidanud ära hoida töötuse määra järsu tõusu. Tööturu täielikuks taastumiseks on siiski vaja aega, sest praegu töötavad paljud ettevõtted lühendatud tööaja alusel ja neil on võimalik suurendada töötundide arvu, enne kui nad hakkavad töötajaid juurde värbama.
ELi töötuse määraks prognoositakse 2021. aastaks 7,6% ja 2022. aastaks 7%. Euroala vastav näitaja on 2021. aastal 8,4% ja 2022. aastal 7,8%. Seega jääb töötuse määr endiselt kõrgemaks kui enne kriisi.
Inflatsioon
Inflatsioon kiirenes järsult selle aasta alguses. See oli tingitud energiahindade tõusust ja mitmetest ajutistest tehnilistest teguritest, nagu inflatsiooni arvutamiseks kasutatavasse tarbimiskorvi kuuluvatele kaupadele määratud kaalu iga-aastane kohandamine. Ka käibemaksuvähenduse tagasipööramine ja süsinikdioksiidimaksu kehtestamine Saksamaal avaldasid tuntavat mõju.
Inflatsioon muutub käesoleva aasta jooksul märkimisväärselt, kuna eeldatavad energiahinnad ja käibemaksumäärade muutused toovad kaasa märgatavaid hinnataseme kõikumisi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2021. aastaks 1,9% ja 2022. aastaks 1,5%. Euroala vastav näitaja on 2021. aastal 1,7% ja 2022. aastal 1,3%.
Valitsemissektori võlg jõuab haripunkti 2021. aastal
Avaliku sektori toetus kodumajapidamistele ja ettevõtjatele on aidanud oluliselt leevendada pandeemia mõju majandusele, kuid selle tagajärjel on tõusnud liikmesriikide võlatase.
Valitsemissektori puudujääk peaks sel aastal ELis koondarvestuses suurenema ligikaudu poole protsendipunkti võrra 7,5%ni SKPst ja euroalal umbes kolmveerandi protsendipunkti võrra 8%ni SKPst. Prognooside kohaselt on eelarvepuudujääk 2021. aastal üle 3% SKPst kõigis liikmesriikides, välja arvatud Taani ja Luksemburg.
2022. aastaks peaks eelarvepuudujääk nii ELis kui ka euroalal vähenema koondarvestuses siiski poole võrra, jäädes veidi alla 4 %. Selliste liikmesriikide arv, kelle eelarvepuudujääk on üle 3% SKPst, väheneb prognooside kohaselt märkimisväärselt.
Prognooside kohaselt jõuab valitsemissektori võla suhe SKPsse ELis sel aastal haripunkti 94% ja kahaneb 2022. aastal pisut (93%ni). Euroala võla suhe SKPsse peaks järgima sama suundumust, tõustes sel aastal 102%ni ja langema 2022. aastal pisut (101%ni).
Väljavaadetega seotud riskid on endiselt suured, kuid on nüüd üldiselt tasakaalus
Väljavaadetega seotud riskid on suured ja püsivad seni, kuni COVID-19 pandeemia mõjutab majandust.
Epidemioloogilise olukorra areng ning vaktsineerimisprogrammide tõhusus ja tulemuslikkus võivad osutuda paremaks või halvemaks, kui prognoosi keskses stsenaariumis on eeldatud.
See prognoos võib alahinnata kodumajapidamiste kavatsust kulutada või tarbijate soovi säilitada kõrge tagavarasäästude tase.
Veel üks tegur on poliitiliste toetusmeetmete lõpetamise ajastus. Kui toetus lõpetatakse enneaegselt, võib see seada ohtu majanduse taastumise. Teisest küljest võib toetuse hiline lõpetamine põhjustada turumoonutusi ja takistada elujõuetute ettevõtete turult lahkumist.
Ettevõtete probleemide mõju tööturule ja finantssektorile võib osutuda prognoositust suuremaks.
Tugevam üleilmne majanduskasv, eriti USAs, võib avaldada Euroopa majandusele oodatust positiivsemat mõju. USA kiirem majanduskasv võib aga kaasa tuua USA riigivõlakirjade tootluse tõusu, mis võib põhjustada finantsturgudel korrapäratuid kohandusi, mis mõjutaksid eriti rängalt tärkava turumajandusega riike, kellel on suur välisvaluutavõlg.
