Küsimus on - kui palju on üldse neid, keda on võimalik mingite kingituste või pakkumistega mõjutada?

Siiani on uuritud seda, kui palju mõjutavad inimeste tervisega seotud otsuseid rahalised pakkumised. 2015. aastal analüüsiti, kuidas muutub nende patsientide suhtumine oma kolesterooli tasemesse, kui edukatele anti raha. Sama katse tehti ka arstide peal - kui nende patsientide tulemused olid paremad, siis said nad lisaraha. Need osutusid edukaks ehk raha mõjus.

Raha on kasutatud varem ka HIV testide tegemiseks riskialtimas populatsioonis. Tulemused on olnud erinevad.

COVID-19ga seotud uuringud on siiani olnud lubavad. Sel kuul avaldati uuringu tulemused, kus vaktsineerimata inimesed ütlesid, et nad oleksid tõenäolisemalt valmis vaktsineerima minema, kui nad saaksid 100 dollarit. Veidi vähemad olid nõus ka 50 ja isegi 25 dollariga. Kusjuures 100 dollarit omas suuremat mõju demokraatidele ja vähem vabariiklastele.

Kuid sellel võivad olla ka tagasilöögid. Need, kel nii või naa mure vaktsiinide mõjude ja turvalisuse osas, võivad arvata, et risk on veelgi suurem, sest neid tahetakse nö ära osta.

Samas tegi katse üks baar Buffalos, New Yorgis, kus inimesi kutsuti saama esimest vaktsiinisüsti, pakkudes tasuta jooki. Enam kui 100 inimest ilmus kohale.