Ekspert: Balti riikides on oodata majanduse kiiret taastumist
(13)
Tootjate meeleolu on viimastel kuudel saavutanud rekordilisi kõrgusi, kuna nõudluse taastumine on olnud oodatust kiirem ja teatud sektorites, näiteks protsessorite tootmises, jääb pakkumine lausa nõudmisele alla. Samal ajal on koos COVID-19 leviku vähenemisega arenenud riikides hakanud paranema ka meeleolu teenindussektoris. Lisaks on viiruse teine laine põhjustanud tunduvalt väiksema majandustegevuse languse kui esimese laine ajal.
Optimismi majanduskasvu perspektiivide suhtes on näha ka finantsturgudel ja globaalse majanduse kasvuprognoose korrigeeritakse ülespoole. Nagu annab tunnistust Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos, kasvab maailma majandus 2021. aastal 6% ja 2022. aastal 4,4%. See on suures osas võimalik tänu pretsedenditule fiskaal- ja rahapoliitika toele. Keskpankade toel võiks USA eelarvedefitsiit 2021. aastal juba teist aastat järjest ületada ainult 15% SKPst, eurotsooni eelarvedefitsiit ületab 2021. aastal aga 7%. Eelarvedefitsiit on märkimisväärselt kasvanud ka Balti riikides.
Viirus ei lahku niipea
Ka Balti riikides algas 2021. aasta COVID-19 teine laine korduvate piirangutega majanduses. Hea uudis, nagu näitab Iisraeli, Suurbritannia ja USA kogemus, on see, et vaktsiinid on efektiivsed ja vaktsineerimine on tee kriisi ületamiseks. Kaitsesüstimise tempo Euroopa Liidus jääb praegu mõne kuu võrra neist riikidest maha, kuid vaktsiinide kättesaadavus paraneb ja see tähendab, et vähemalt arenenud riikides on näha COVID-19 pandeemia lõppu. Samal ajal lubab üha enam märke arvata, et nagu teised viirused, nii võib ka COVID-19 olla hooajaline ja seetõttu suveperioodil haigus väheneb. Siiski on sügisel võimalikud ebameeldivad üllatused, eriti, kui vaktsineerimisest ei piisa karjaimmuunsuse saavutamiseks.
Baltikum taastub hoogsalt, kuid me pole liidrid
Balti riikides on oodata majanduse hoogsat taastumist, kuid tänavu me kasvuliidrite hulgas kindlasti veel pole. Lühiajalised majandusnäitajad lubavad oletada, et 2021. aasta algus polnud Balti riikide majanduses nii halb kui arvatud ja majanduslangus on teise laine ajal märgatavalt väiksem kui COVID-19 esimese laine ajal 2020. aasta kevadel. Ettevõtjad ja majandus jätkavad kohanemist piirangutega ning leiavad uusi mooduseid, arendades näiteks e-kaubandust, tööstuses ja ehituses pole aga majandustegevus vähenenud. See on võimaldanud viimastel kuudel parandada majanduskasvu prognoose ja kooskõlas meie prognoosidega ületab Leedus ja Eestis kasv tänavu 3%. Läti majanduse kasv on ehk isegi 3,6%.
Siiski pole Balti riigid käesoleval aastal usutavasti kasvuliidrite hulgas, kuna meie mullused majandusnäitajad olid paremad kui mujal Euroopas. Seetõttu on sel aastal taastumispotentsiaal väiksem. Ka viirusega võitlus ei lähe praegu nii hästi kui eelmisel aastal ja majanduses on endiselt palju piiranguid. Samas on minu arvates alust loota, et selle aasta teises pooles ja tuleval aastal majandustegevus oluliselt kasvab.
Teenindussektorid on nõrgim majanduslüli
Kuigi selgelt on kõige kehvem seis teenindusektoris, siis samas on viiruse taganemisel siin suur taastumispotentsiaal. Mahukas langus fikseeriti 2020. aastal ka meelelahutuses, toitlustuses ja reisijateveos ning teisteski teenindussektorites. Selle tulemusel vähenes näiteks Läti teenuste eksport 2020. aastal enam kui 20% võrra. Hea uudis on see, et kogemus möödunud suvest näitab, et teenindussektorid taastuvad jõudsalt kohe, kui seda lubab epidemioloogiline olukord. Teenindussektori taastumisest saab tähtis faktor majanduse kogukasvus 2021. aasta teises pooles ja 2022. aastal, kui on õnnestunud pandeemiat piirata.
Piirangute mõju majandusele ja tarbimisele on olnud väga ebaühtlane. Kuigi kaubanduse sektori tegevused on olnud küllaltki piiratud, siis inimeste sissetulekud ja hoiused kasvavad. Ettevõtjad jätkavad kohanemist uue situatsiooniga nii internetis müüki laiendades kui kaubandusele seatud piiranguid loominguliselt interpreteerides ja kohaldades. Käesoleva aasta kahel esimesel kuul vähenes Läti jaekaubanduse käive umbes 5%. See on oluliselt halvem tulemus kui Leedus, kus märtsis kerkisid kaubanduse mahud 21% võrreldes eelmise aastaga. Eestis kasvas aasta esimese kahe kuuga kaubandus 5%. See loomulikult tekitab küsimusi Läti COVID-19 pandeemia ohjamise meetmete efektiivsuse kohta.
Samal ajal peidab jaemüügi kogukäibe langus endas olulisi muudatusi sektori struktuuris, kuna on kasvanud toiduainete müük ja e-kaubandus, kuid mõnedes kategooriates, näiteks kasutatud rõivaste müügis on tegevus peaaegu täielikult peatunud. Meie klientide krediitkaartide käivete andmed näitavad, et kaubanduse näitajad paranevad järk-järgult iga kord, kui vähendatakse mingeid piiranguid. See näitab, et nõudlus on üsna tugev ja sektor suudab taastuda kohe, kui avaneb võimalus kaotada olemasolevad piirangud.
Töötus on kasvanud, kuid kasvavad ka elanike sissetulekud
Baltimaade tööturul on praegu täheldatav paradoksaalne olukord. Töötus on oluliselt kasvanud, kuid pole teada kui suur on reaalne töötus, sest majandustegevus on kunstlikult piiratud ja paljud töötajad saavad seisakuaja toetust. Ametliku statistika andmetel oli töötuse tase 2020. aasta 4. kvartalis Lätis 7,9%, Eestis 7,4% ja Leedus 9,1%. Tänavu märtsis jõudis registreeritud töötus Lätis juba 8,2% tasemele. Lisaks sellele sai Lätis enam kui 60 000 inimest veebruaris seisakuaja toetust. Võib arvata, et töötuse tegelikku taset ja pandeemia pikaajalist mõju tööturule saab hinnata alles pärast erinevate piirangute lõpetamist.
Vaatamata töötuse kasvule on elanike sissetulekud riikide mahuka toe tulemusel isegi kasvanud ning kodumajapidamised ja ka ettevõtted koguvad jõudsalt vahendeid. Veebruaris olid kodumajapidamiste säästud Baltikumis 15-22% suuremad kui enne pandeemia algust. Läti elanike säästud kasvasid 2020. aastal umbes 1 miljardi euro võrra. Samal ajal oleme pandeemia olukorras ka ettevaatlikult laene võtnud ja krediidiportfell pole oluliselt kasvanud. Need täiendavad säästud moodustavad märkimisväärse potentsiaalse ressursi edasilükatud tarbimiseks nii teenindus- kui kaubandussektorites.
Pandeemia on endiselt suurim risk majanduses
Minu arvates on teenindussektori taastumine, maailmas ülespoole rühkiv tööstustsükkel ja mahukate vahendite sissevool ehitusse tugevad argumendid, miks Balti riikide majanduskasv 2021. aasta teises pooles ja ka järgmisel kahel aastal on väga kiire. Siiski on samal ajal võimalikud suured riskid ja COVID-19 pandeemia uued lained Baltikumis on neist üks olulisemaid. On selge, et olukord majanduses ja selle edasine areng lähikuudel on suurel määral sõltuv sellest, kui kiiresti õnnestub meil vaktsineerimisega karjaimmuunsus saavutada.
Viiruse senine levik Baltikumis lubab arvata, et sellel võib olla hooajaline iseloom ja seetõttu on suurimad riskid minu arvates seotud aasta teise poolega. Aprilli lõpuks oli Lätis koroonaviiruse vastu vaktsineeritud vaid veidi üle 10% elanikkonnast, mis on poole võrra vähem kui Leedus ja Eestis ning märkimisväärsete parandusteta Läti vaktsineerimisprotsessis ei pruugi karjaimmuunsuse saavutamine sügiseks õnnestuda. See on väga oluline risk, kuna võib tähendada uusi piiranguid majanduses ning uute lõhede tekkimist Läti ja teiste Balti riikide majandusarengu vahel.
