See kõik näitab üsna veenvalt, et harilik kuusk on suurepärane hekipuu. Peaasjalikult valitakse kuusk hekitaimeks siis, kui soovitakse luua oma krundi ümber müra- ja tolmuvaba ning võõraste pilkude eest varjatud keskkond. Kuusehekk rajage võimalusel kaherealine, selline hekk täidab ülesandeid kõige paremini. Hea ja terve kuuseheki ridade vahekaugus on 1–1,5 m, puude vahekaugus reas 0,8–1,2 m. Puud paigutage hekki, istutades ridadesse selliselt, et II rea puud asetseksid I rea puude suhtes nende vahekohtades. Maapind tasuks võimalusel enne heki istutamist harida umbrohuvabaks ja pärast puude istutamist multšida, siis ei pääse esimestel aastatel umbrohi kuuskede alumisi oksi rikkuma. Hiljem tõrjuvad kuuseoksad umbrohu ise tagasi.

Teine väga hästi hekitaimeks sobiv okaspuu on harilik elupuu, eriti veel selle spetsiaalselt hekitaimeks aretatud sort ’Brabant’. Palju kasutatakse hekiks ka püramiidja kasvuga sorti ’Smaragd’, milline on eelmisest sordist aeglasekasvulisem. Siiski on ikka jälle valus vaadata kuivadele liivmuldadele või uusarendustel õhukesele ja läbikuivavale mullakihile istutatud elupuuhekke, mis on pärast istutamist tõmbunud rebasekarvalisteks. Hekirajajad, pidage meeles, et elupuu kasvab looduslikult soodes ja soomuldadel ega talu väikese veesisaldusega liivmuldi, vaid eelistab pigem ajuti liigniiskeid soomuldi. Seega valige elupuuheki rajamiseks parasniiske või pigem niiske kasvukoht! Elupuud võib istutada nii ühe- kui ka kaherealise hekina, kaherealise heki puhul ridade vahe 0,8–1,2 m taimede vahekaugus reas 0,6–1 m. Taimede alune oleks samuti hea pärast istutamist umbrohtumise vältimiseks multšida.

2005. aastal istutatud kuusehekk Valgamaal

Okaspuuhekid rajatakse peamiselt krundi põhja- ja idapoolsesse serva – nad muudavad koduaia mikrokliima oluliselt leebemaks ja mõnusamaks. Taimmaterjaliks kasutage puukoolides pakutavaid hea juurekavaga, haigustevabu, hästi hooldatud taimi. Kuusehekiks ei kõlba metsast või kraavikaldalt välja kaevatud koolitamata ja halva või olematu juurekavaga taimed. Taimi istutage võimalusel pilves või jaheda ilmaga ja kastke pärast istutamist neid korralikult. Kastmist korrake vähemalt korra nädalas paar kuud pärast istutamist.

Marjamäe talu kuusetaimede kasvatus Pilpa külas Tõrva vallas Valgamaal

Potitaimed, mille juured on mullapalli välispinnal tugevasti keerdunud ja on näha, et taimed on potti liiga kauaks jäänud – nende juured tuleb enne istutamist proovida lahti harutada. Kui osa juuri või juurte kattekiht saab harutades kahjustada, siis lõigake teravate aiakääridega juurte kahjustatud osad ära. Ärge jätke taimejuurtele suuri haavandeid, siis paranevad taimed pärast istutamist jõudsalt ja juurduvad hästi. Ilma juuri lahti harutamata kiratsevad taimed pärast kasvukohale istutamist mitmed aastad või hukkuvad hoopiski. Kui taimede mullapall on liiga kuiv, asetage taimed mullapalliga paarikümneks minutiks vette likku. Leotada tuleks vähemalt nii kaua, kuni mullapallist ei eraldu vette enam õhumulle, kuid igal juhul piisab 10–15 minutist. Pikaks ajaks taimi likku jätta pole samuti hea.