Talvekahjustused

Kui murupinnal leidub laiguti hallikasvalget kirmet, on tegemist lumiseenega. Lumiseen tekib tavaliselt siis, kui paks lumekiht sajab sulale maale. Nii tekib soe niiske keskkond, mis seente levimist soodustab. Pruunistunud laikudel areneb tegelikult kaks seenhaigust. Kui laigud muutuvad roosakaks, vohab seal lumiseene (Monographella nivalis) seeneniidistik. Kui pruunistunud lehtedele tekivad imepisikesed tumedad kerakesed, on see tüfuloos, mida tekitavad põhja-pisitõlvik (Typhula borealis) ja teised sama seeneperekonna liigid. Seeneeoseid leidub murus alati ja soodsatel tingimustel hakkavad need vohama. Tüfuloosi puhul murukõrrelise võrsumissõlm hävib ja taim tuleb kergelt pinnasest välja. Tekivad tühjad laigud. Lumiseene kahjustused on leebemad, pärast rehitsemist ja väetamist väiksematel kahjustunud aladel taim enamasti taastub.

Piltidel näha talvekahjustused, kuivanud hein ja taimjäänused, mis tuleks kokku riisuda!

Suuremate kahjustuste puhul tuleb ette võtta muru uuendamine, siis tuleks nakatunud murutaimed eemaldada koos mullakihiga, süvend täita värske mullaga ja teha uus külv. Väiksemate lapikeste puhul rehitse muru luuaga puhtaks ja puista puutuhka peale. Taimik taastub edukalt. Seenekahjustustega tegeledes jälgi hügieeninõudeid! Seeneeostest kubisev rohusodi paki kilekotti ja pane prügikonteinerisse. Puhasta töövahendid.

Kindlasti märkame kevadel muru ebatasasusi. Mutimullahunnikuid ja külmakerkeid. Mullahunnikud tekivad hilissügisel, kui mutid teevad ettevalmistusi talvitumiseks ja kaevavad käigud sügavamaks. Külmakerked esinevad enamasti noortel murudel, kus juurestik ei ole veel korralikult välja arenenud või muru on rajatud õhukesele mullakihile. Suured temperatuuri kõikumised põhjustavad varakevadel maapinna kerkimist, heintaimede juurestik rebitakse katki ja veevarustus saab häiritud, murupind on konarlik ning taimik elujõuetu. Ajame mulla laiali ja rullime kinni. Rullimisega vajutatakse juurestik mullaga tihedamasse kontakti ja murutaimik hakkab jõudsalt kasvama.

Sammal, üks igavene nuhtlus

Sammaldumine. Varem või hiljem võib murust leida sammaldunud laike. Sammaldumise korral on oluline kõrvaldada juurpõhjus, pealt erinevate toodetega töötlemine annab ajutise leevenduse. Levinumad põhjused on pinnase hapestumine, valguse puudus, mulla tihenemine, liigniiskus, toitainete puudus, eriti lämmastikuvaegus, samuti võib sambla levimist soodustada liiga madalalt niitmine. Sammal rehitsetakse välja, määratakse mulla happesus, kobestatakse, õhustatakse, väetatakse. Sadevete kogunemisel tuleks lohud täita ja uus külv peale teha. Kui valgusrežiim on aias muutunud, puud suureks kasvanud, siis on mõistlik samblaga leppida, võimalik on muidugi teha muru uuendus ja varjulistesse kohtadesse külvata varjumuru. Kujunduslikust seisukohast võib rajada istutusalad varjutaluvate taimedega.

Üsna tugevalt sammaldunud muru

Üks olulisi hooldusvõtteid on muru õhustamine. Selleks tööks on olemas muruniidukiga sarnane masin, mille tööorganiks on pöörleva rulli küljes olevad noad või piigid, mis lõikavad pinnasesse praod. Töö käigus kraabitakse välja vana kulu, sammal, niitmisjäägid ja ohtralt kõrrelise juurestikku. Pinnasesse lõigatud praod ergutavad juurestikku kasvama, paraneb juurestiku hapnikuga varustatus, paremini pääseb ligi sadevesi ja väetis. Õhustamine piirab ka murus parasiidina kasvava laialehelise umbrohu kasvu. Õhustamist võib teha, kui muru on kuivanud ja murutaimik vaikselt kasvu alustanud. Tihedate murukamarate puhul soovitaks õhustamist kevadise käsitsi rehitsemise asemel. Kui muru masinaga üle käidud ja orgaanika kokku kogutud, on aeg kevadiseks väetamiseks. Esimest väetamist soovitatakse teha, kui muru on nähtavalt kasvu alustanud. Kui on plaanis aeraatorit kasutada, tuleks väetada kohe pärast õhustamist, väetis pääseb siis kergemini pinnasesse. Kui on tegu raske savimullaga, siis liivatatakse pärast õhustamist. Kasutatakse peene teraga liiva 3–5 kg/m². Liiv ei lase pinnasesse lõigatud lõhesid kokku vajuda ja nii püsib efekt kauem.

Akutoitel muruõhutaja ja samblaeemaldaja STIHL RLA 240 on mugav ja tõhus

Heal lapsel mitu nime, nii on ka muruõhutajaga, mida ühed nimetavad samblaeemaldajaks ja teised lihtsalt aeraatoriks. Igal juhul on see üks tõeliselt väärt tööriist murusõbra aias. STIHL RLA 240 sisaldab endas kaht vahetatavat funktsiooni ja on seeläbi kasutatav kevadest sügiseni. Mõeldud on muruõhutaja kuni 500-ruutmeetriste murupindade harimiseks.

  • Tööorganid: muruõhutaja 16 teraga ja murureharull võllile kinnitatud 22 vedrupiiga
  • Lõikesügavuse reguleerimine tsentraalne 7,5–9,5 mm
  • Kokkupööratav juhtraud koos kergesti avatava ja kinnitava kiirühendusega
  • Kandesangad ees ja taga
  • Tugev polümeerkorpus
  • 50 l riidest terasraamiga koguja: koguja on ergonoomiline ja seda on mugav tühjendada


Väetamine annab jõudu

Muru väetamine on oluline ja seda tuleb teha järjepidevalt. On erinevaid skeeme, mille järgi toimida. Lähtuvalt keskkonna ohutusest soovitatakse väetada väiksema külvinormiga, kui tootja ette näeb, aga tihedamalt. Kui suurem väetise hulk saab murule külvatud, on võimalus, et taimed ei kasuta kõike ära ja väetis uhutakse põhjavette.

Esimese niitmisega ei tohiks kiirustada, las heintaimed koguvad pärast pikka talve jõudu. Oluline on teada, et korraga on soovitatav lõigata heintaime pikkusest maha 1/3. Kui taimik on kasvanud 9 cm kõrguseks, tuleks soovitud tulemuse saamiseks niita kaks korda paari päeva jooksul. Kõige enam kurnab murukõrrelist tihe väga madalalt niitmine, selline teguviis viib lõpuks taimede nõrgenemisele ja umbrohtude levimisele.

Korralikult tehtud muru kevadhooldus tagab terveks hooajaks kauni muruvaiba