Toidutootja: Soome-Rootsi turgudele on võimatu saada, seal hoitakse kohalikku tootjat

Nõo Lihatööstuse müügimahtudes kasvab järjest ekspordi osakaal ning selleks on kõvasti vaeva nähtud."Tööstuse 15-aastane pingutus lõunanaabrite juures hakkab lõpuks vilja kandma," nentis lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Suurima Eesti kapitalil põhineva lihatööstuse, Nõo Lihatööstuse müügimaht suurenes tänavu nelja esimese kuuga 5%, aprillis oli kasv võrreldes aasta varasemaga suisa 15%.

Välisturgudest kõige paremat tulemust näitavad Läti ja Leedu, kus Nõo Lihatööstus on viimastel aastatel oma sortimenti oluliselt laiendanud ja kaubamärgi tuntust kasvatanud.

„Meie 15-aastane pingutus lõunanaabrite juures hakkab lõpuks vilja kandma. Siin on kaasa aidanud läbimõeldud müügi- ja turundusstrateegia ning oluline roll on kindlasti ka Nõo kaubamärgi hiljutisel uuendusel, mille käigus kaasajastasime toodete pakendeid ja muutsime nad mitmekeelseks," ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Kuigi lõunanaabrite juures saadab lihatööstust edu, on Kruustüki sõnul koroonaaegseks murekohaks teised naaberriigid ja sisenemine uutele eksportturgudele.

„Soome on uksed täiesti lukku keeranud. Nad hoiavad kohalikke tootjaid ja panustavad neile töö andmisega - sealt on üsna tugevalt tunda protektsionismi. Sarnane lugu on Rootsiga. Uusi turge ja partnereid on meil hetkel aga keeruline leida, kuna toidumesse ega väliskülastusi ei toimu - toidukaupa on praegustes tingimustes uutele välisturgudele müüa väga keeruline," rääkis Kruustük ja lisas, et seetõttu on lihatööstuse fookuses lisaks koduturule jätkuvalt Läti ja Leedu.

Nõo Lihatööstus asutati 1992. aastal, firma omanikeks on Katrin Kruustük, Peeter Kõrv ja OÜ Karukoobas, mille taga on Roland Lepp, Aivar Saarma ja Toomas Juhani, kes kõik on ka Maag toidutööstuse omanikud. Nõo annab tööd ligi 200 inimesele.