Õiguskantsler nõustus Sõerdiga, et riigikogulastel pole võimalik aru saada, mille peale valitsus raha kulutab

Õiguskantsler Ülle Madise vastas riigikogu liikme Aivar Sõerdi pöördumisele, et riigikogulaste võimalus eelarve üle otsustamisel on liialt kärbitud ning valitsus on saanud lubamatult suure võimu on riigi rahakasutuse üle otsustamiseks.

"Eelmise aasta detsembris tegin pöördumise õiguskantsleri poole arvamuse saamiseks. Valitsus koostab iga-aastase riigieelarve eelnõu ja esitab selle sügisel riigikogule otsustamiseks ja kinnitamiseks. Praktikas on eelarve kulud esitatatud sellisel üldistatuse tasemel, et pole võimalik näha, milleks raha tegelikult kulutatakse ja kasutatakse," kirjutas reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd sotsiaalmeedias.

"Nüüd sain õiguskantslerilt pika ja põhjaliku vastuse, mis on vormistatud märgukirjana riigieelarvega tegelevate riigikogu komisjonide esimeestele.

Õiguskantsler kinnitab, et riigieelarve kulud, sh investeeringud on esitatud selliselt, et pole võimalik saada ülevaadet, mille tarbeks riigi raha tegelikult kasutatakse.

Kulude ebapiisava liigendamise tõttu on kulude üldistusaste nii suur, et riigikogul pole võimalik teha eelarve kohta olulisi otsuseid," ütleb Sõerd.

Õiguskantsler Madise soovitab eelarvega seotud komisjonide juhtidel Urmas Reinsalul ja Erki Savisaarel asuda seadust muutma selliseks, mis nõuaks detailsemalt riigieelarve ridade lahtikirjutamist. "2021. aasta riigieelarve kulud, sh investeeringud on esitatud nii üldisel tasemel, et eelarvest ei ole võimalik saada piisavalt selgelt ülevaadet, mille tarbeks riigi raha tegelikult kulutatakse," seisab Madise pöördumises.

Sõerd lisab veel selgituseks: "valitsus koostab riigieelarve nii-öelda tegevuspõhiselt või tulemuspõhiselt. Eelarve esitatakse "tulemusvaldkondade" ja "programmidena". Need on kümnete või sadade miljonite eurode suurused kulude kogumid. Kulude kogumitele on pandud kõlavad nimed "Parem ja nutikam Eesti", "Sidus ühiskond", jne. Nende kulukogumite sees on aga informatsioon raha tegeliku kasutamise osas ära peidetud.

Tulemusvaldkondade edukust ja suuri saavutusi hinnatakse mõõdikutega, mis pahatihti tuginevad abstraktsetele ja aegunud statistikal põhinevatele näitajatele, millel tegeliku eluga on vähe pistmist. Kui riigikogul pole informatsiooni, mida valitsuse koostatud riigieelarve eelnõu numbrid tegelikult sisaldavad, siis pole ka võimalik teostada Põhiseaduses sätestatud õigust ja kohustust otsustada riigieelarve kulude ja tulude üle.

Lahendus ei saa olla muu, kui tunnistada niinimetatud "tegevuspõhisele" eelarvestamisele üleminek läbikukkunuks. Kogu see asi vajab kiiret arutelu riigikogus ja seadusandja samme selleks, et tuua otsustusõigus riigieelarve üle tagasi riigikogu kätte," leiab Sõerd.