Rahandusministeeriumil on plaan, kuidas eestlaste rahatarkust kasvatama hakata

Rahandusministeeriumis on valmis saanud „Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021-2030". See on visioon, kuidas muuta Eesti rahatargaks ja tegevuskava selle saavutamiseks.

„Üha rohkem inimesi tunneb huvi rahatarkuse, sh raha kogumise ja investeerimise vastu. Selleks, et kõigil oleks uute teadmiste õppimiseks toetav keskkond, panime paika visiooni ja tegevused, et teha Eesti rahatargaks," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Oma rahaasjades targalt toimetavad inimesed on rahulolevamad ja ettevõtlikumad. Kindlasti on nad ka head kaasarääkijad, et riigi rahaasjad oleksid hästi hoitud ja korras. Viimasest sõltub, kuidas meie Eestil tervikuna läheb."

Strateegia üheks eesmärgiks on teha õppevõimalused kõigile kättesaadavaks

Rahatarkuse strateegia sõnastab ühiselt kokkulepitud eesmärgid, prioritiseerides selle kehtivuse ajaks olulised tegevusvaldkonnad ja -suunad ning mõõdikud koostöö kaudu tulemusteni jõudmiseks. Strateegia sõnastab kolm eesmärki: rahatarkus on kõigile kättesaadav, rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel ja toetav keskkond julgustab rahatarkuse kasutamist.

Strateegia üheks eesmärgiks on teha õppevõimalused kõigile kättesaadavaks: õpe on süsteemne lasteaiast ülikoolini, olemas on täiendusvõimalused huvilistele ja juhendajatele ning olemas on vajalikud õppematerjalid. Teisalt on eesmärk see, et inimesed kasutaksid rahatarkuse teadmisi igapäevalus, näiteks planeerivad pika- ja lühiajaliselt oma kulusid/tulusid ning arvestavad rahalisi võimalusi ja vajadusi. Lisaks omavad teadmisi investeerimise ja ettevõtluse kohta ning oskavad otsida vajadusel abi rahaasjade korraldamisel.

Rahatarkuse edendamisega soovitakse tõsta inimeste rahulolu ja elukvaliteeti

Toetav keskkond tähendab, et finantsteenuse pakkujad on vastutustundlikud ja lähtuvad kliendi heaolust, finantskeskkond soosib laia valikut mõistlike kuludega ja sisult kergesti mõistetavaid investeerimistooteid ning seadusandlik keskkond toetab ja kaitseb vajadusel tarbijat. Kättesaadavad on tööriistad finantsotsuste tegemiseks ja inimesed ei lähe kaasa finantspettustega.

Rahatarkuse edendamisega soovitakse tõsta inimeste rahulolu ja elukvaliteeti nii, et nad paremini majandades tunneksid end igapäevaotsustes finantsiliselt kindlamalt ja saaksid suurendada oma heaolu. „Rahatarkuse strateegia valmimisse panustasid meie head partnerid nii sisendi andmise, tagasisidestamise kui ka panustavad tulevikus tegevuste elluviimise kaudu," kommenteerib rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch. „Rahatargaks saame vaid üheskoos tegutsedes ja nüüd on meil ees selge siht, kuhu koos liikuda."

Lähiaastateks on tehtud suurejooneline tegutsemisplaan

Lähiaastate tegevuskavas grupeeritakse koostöötegevusi eesmärkide lõikes. Näiteks rahatarkuse kättesaadavamaks muutmise eesmärgi elluviimiseks laiendatakse õpetajate rahatarkuse mentorklubide tegevust üle-eestiliseks, jätkatakse panustamist ettevõtlus- ja karjääriõppeprogrammi „Edu ja tegu" raames ning töötatakse välja rahatarkuse e-kursus täiskasvanutele.

Teise eesmärgi puhul - rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel - analüüsitakse näiteks investeerimiskonto süsteemi ning tehakse arendusettepanekud selle parendamiseks ning otsitakse võimalusi, kuidas paremini aidata võlgadesse sattunud inimesi. Toetava keskkonna loomiseks planeeritud tegevuste hulgas on näiteks teadlikkuse tõstmine finantspettuste ennetamiseks ja finantsteenuste vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi loomine.