Siiski sai rahastu lõpuks Eduskunta toetuse häältega 134-57. Kaks parlamendiliiget jäi erapooletuks, vahendab Yle Uutiset.

Kaalukeeleks olnud koonderakonna rivid jagunesid. Kümme koonderakondlast oli taasterahastu vastu.

Ka koalitsiooniparteis keskerakonnas oli kaks vastuhääletajat: juba varem end taasterahastu vastaseks kuulutanud Hannu Hoskonen ja ka Tuomas Kettunen.

Hääletus pidi algselt toimuma juba eelmise nädala kolmapäeval, aga Põlissoomlaste venitamistaktika lükkas seda ligi nädala võrra edasi.

Pilgud pöördusid hääletusel eelkõige opositsoonis oleva koonderakonna poole, mille jaoks on taasterahastu olnud keeruline küsimus. Mitmed erakonna fraktsiooni liikmed teatasid, et hääletavad vastu.

Selleks, et taasterahastu Eduskuntas läbi kukuks, oleks vaja olnud 67 häält.

Taasterahastu heakskiitmine Soome parlamendis muutus keerulisemaks aprilli lõpus, kui Eduskunta põhiseaduskomisjon otsustas, et selle heakskiitmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.

See otsus tähendas, et koalitsioonierakondade häältest ei piisa, vaid toetust tuleb saada ka opositsioonist.

Opositsioonis olevad Põlissoomlased ja kristlikud demokraadid olid taasterahastule kindlalt vastu, mistõttu oli otsustavas rollis koonderakond, mis on üldiselt väga Euroopa Liidu sõbralik.

Koonderakond teatas alguses, et jääb erapooletuks, aga otsustas siis taasterahastu päästa ja andis hääletamise vabaks.

Soome rahandusminister, keskerakondlane Matti Vanhanen ütles enne hääletust, et taasterahastu põhjalaskmine oleks Soome Euroopa Liitu kuulumise aja suurim prestiižikaotus.

Taasterahastu vastu olnud Põlissoomlaste sõnul ei ole see ühekordne, vaid rahvusriikide hävitamine ja „tulude ümberjaotamise liidu” elluviimine koroonaviiruse varjus.