Väikepruulijate liit: riik käitub meiega ebavõrdselt. Löögi saavad just maapiirkonnas tegutsevad väiketootjad

Eesti väikepruulijate liidu sõnul taganes valitsus varasemast lubadusest ja süvendab ebavõrdsust. See puudutab eelnõu, mis teeb Eesti väiketootjate veinid ja siidrid konkurentidest kallimaks.

Eesti väikepruulijate liidu hinnangul käitub riik väiketootjatega ebaõiglaselt, tehes kannapöörde ja ühtäkki keeldudes üle võtmast euroliidus kehtima hakkavat soodusaktsiisi väiketootjate siidrile ja teistele kääritatud jookidele.

Väiketootjad jäävad aktsiisisoodustuseta

Eesti väikepruulijate liidu juhatuse liikme Tiina Kuuleri sõnul kehtib tootmismahust tulenev aktsiisisoodustus juba õlle väiketootjatele, kuid valitsus plaanib ootamatult muuta kurssi ning jätta siidri ja teiste kääritatud jookide tootjad aktsiisisoodustusest ilma. "Euroopa Liidu vastav direktiiv, mis annab võimaluse pakkuda väiketootjatele aktsiisisoodustust, on liikmesriikidele küll vabatahtlik, ent lõviosa Euroopa Liidu riikides puudub sootuks alkoholiaktsiis. Eesti väiketootjad pannakse nii konkurentidega põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda," leiab Kuuler.

Kuuleri sõnul tegutsevad 90% väiketootjatest maapiirkonnas, elavdades ja rikastades sellega maapiirkonna tegevust ja ühtlasi takistades ääremaastumist. Maksusoodustus puudutaks 39 väiketootjat ja iga tootja võidaks hinnanguliselt keskmiselt 800 eurot kuus. Selle summa saaks investeerida töötasudesse või arendustegevustesse. Arusaamatu, miks Eesti riik üritab pärssida mikroettevõtete tegevust, maksustada neid nagu suurettevõtteid ning rängemalt kui konkureerivaid välismaiseid väiketootjaid," ütles Kuuler.

Põhjuseks suurenenud IT-kulud?

Veinitalu pidava Tiina Kuuleri sõnul on Eesti varem teinud ise ettepaneku kääritatud joogi soodusaktsiisi kohta, koostanud sellele ettepanekule mõjuanalüüsi ja leidnud, et sellega seonduvalt täiendavaid kulusid ei kaasne. "Seda ootamatum on uue valitsuse koostatavas aktsiisiseaduse eelnõus olev loogika, et soodustuse rakendamisega seonduvad IT-kulud kaaluvad üles väiketootjate ebavõrdsesse olukorda panemise. Ei tahaks hästi uskuda, et seisukoht on järsku 180 kraadi pöördunud vaid seetõttu, et ühe suurtootja „kodupartei" nüüd valitsuses tagasi on."

Kuuleri sõnul näib, et reformierakonna juhitava valitsuse ajal oli vaja väiketootjad ilmtingimata soodustusest ilma jätta ja selle ettekäändeks kargasid IT-kulud üleöö lakke. "Mõjuhinnang on muutunud viimase seletuskirja põhjal koos valitsuse vahetusega risti vastupidiseks – nüüd leitakse, et IT-süsteemi ümberseadistamisega kaasnevad ületamatult suured kulud. Väiketootjatena kasutame me igapäevaselt neid IT-süsteeme ja meie kogemuse põhjal on tegemist kahe lisarea ja arvutusloogika lisamisega süsteemi," kritiseeris Kuuler. "Me ei saa nõustuda hinnanguga suurte kulude kohta, seda enam, et eelmise valitsuse ajal selliseid kulusid ei nähtud."

Pöördumine rahandusministeeriumi poole tehtud

Väiketootjad on saatnud rahandusministeeriumile ettepaneku, et vaadataks üle seaduse muutmise mõjuhinnangud ja tehtaks kohandused vastavalt Eesti majanduse reaalsele olukorrale. "Väiketootjatele ja meiega seotud sektoritele, nagu puuvilja- ja marjakasvatus ning turism, on seaduse muutmise mõju suur ning meie hinnangul ei kaalu see üles kaasneva IT-rakenduse seadistuskulu," kinnitas Kuuler.

Eesti väikepruulijate liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga arendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise traditsioone ning edasi viia Eesti alkoholikultuuri pakkudes kvaliteetseid tooteid ja harides tarbijat. Liitu kuulub täna enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa viit miljonit liitrit aastas.