Mehed on agaramad laenu võtjad, naised on valmis koguma

Citadele pank uuris Baltikumi inimestelt nende suviste jalgrattaga sõitmise harjumuste ja oma kaherattaliste kindlustamise kohta. Küsitluse käigus selgus lisaks, et viiendik Eesti inimestest kasutaks suuremate ostude tegemisel alati osamaksetega maksmise võimalust ning naised on meestest pigem rohkem valmis suuremate ostude tegemiseks raha säästma.

„Selgitasime välja, et Eesti inimestest 55% hakkaks soojade ilmade saabumisel rohkem kasutama suviseid sõiduvahendeid nagu jalgrattad, tõukerattad, rulluisud vms. Kuna ka jalgratas on omaette kulutus, siis tahtsime ka teada, et kuidas inimesed selliseid suuremaid oste teevad,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen. „Selgus, et 21% küsitletutest kasutaks alati osamaksetega ostu tegemise võimalust, 60% säästaks vajaliku summa kokku saamiseks ning 7% võtaks laenu, et kaup kohe välja osta.“

Mehed võtavad meelsamini laenu kui naised

Uuringust selgus veel lisaks, et kui säästmist eelistaks meestest 56%, siis naistest oleks selleks valmis 63%. Samuti on mehed varmamad võtma laenu, et kaup kohe välja osta.

„Eesti, Läti ja Leedu võrdluses suurt erinevust ei olnud, kuigi Eesti inimesed on naabritest mõnevõrra vähem huvitatud laenu võtmisest. Kui Eestis oli see number 7%, siis Lätis 13% ning Leedus 10%,“ rääkis Hakiainen. „Võiks loota, et inimeste küllaltki suur valmisolek säästa on tänu aastate jooksul paranenud finantskirjaoskusele.“

Citadele tellitud kaherattaliste eelistamise uuring tuvastas, et Läti ja Leedu inimesed kavatsevad eestlastest suvel kindlamaks jääda autode kasutamisele. Kui eestlastest vastas 28%, et nad jäävad ka suvel enda praeguste liikumisharjumuste juurde, siis Lätis oli see protsent 36 ja Leedus 37.

Vaid 2 protsendil inimestest on jalgratta kindlustus

Hakiaineni sõnul tuli uuringust välja ka oluline probleem. „Ühelt poolt on positiivne, et paljud inimesed tahavad soojade ilmadega ikka jalgrataste, tõukekate, rulluiskude ja muude sarnaste vahenditega liikuda, kuid Eesti inimestest lausa 90% vastas, et pole isegi mõelnud oma jalgrattale kindlustuse ostmise peale, et seda kaitsta varguste ja õnnetuste kahjude eest,“ lausus Hakiainen. Kõikidest vastanutest 2% märkis, et neil on selline kindlustus juba olemas.

Statistika järgi toimub jalgrattavargusi rohkem alates maikuust ning see kestab septembrini. Näiteks 2020. aasta aprillis registreeriti Eestis 30 jalgrattavargust, kuid mais oli see number juba 68. Juunis ja juulis vastavalt 75 ja 77 jalgratast.