Pankrottide arv tõusis märkimisväärselt. Viimati nähti selliseid numbreid kümme aastat tagasi

Creditinfo Eesti pankrotiuuringust selgus, et mullu kasvas pankrottide arv esimest korda üle kümne aasta ja suurenes 2019. aastaga võrreldes 26 protsenti.

Viimati kasvas pankrottide arv märkimisväärselt ülemaailmse majanduskriisi mõjul 2008. ja 2009. aastal, kui kasv ulatus aastases võrdluses isegi 150%-ni. Marginaalne kasv (+2,4%) toimus ka 2017. aastal, kuid see oli vaid kaheksa ettevõtte võrra toimunud muutus. Mullu suurenes pankrotistunud ettevõtete arv sellele eelnenud aastaga võrreldes 271-lt ettevõttelt 341 ettevõtteni ehk 26%. Pankrotti läinud ettevõtete osakaal kõigist ettevõtetest on siiski endiselt vaid 0,15% registreeritud äriühingutest.

Oluliselt kasvas varatute ettevõtete arv

„Pankrottide arv püsis 2020. aastal madalal tasemel, kuid trendina toimus pankrottide arvus siiski märkimisväärne tõus, millist me ei ole näinud eelmisest suurest majanduskriisist alates. Võib eeldada, et tegemist oli osaliselt juba koroonakriisist tingitud mõjudega, kuid kuna pankrotiprotsess on pikaajaline, siis ilmselt suuremat mõju näeme siin alles järgmisel aastal," selgitas Creditinfo Eesti analüütik Helen Tinkus.

Samuti pööras kasvule viimase kümnendi jooksul pidevas langustrendis olnud varatute ettevõtete arv, mille puhul vara puudumise tõttu pankrot rauges. Kui perioodil 2010–2019 vähenes raugemiste arv keskmiselt 14% aastas, siis 2020. aastal kasvas varatute ettevõtete arv tervelt 49%.

„See võib olla tingitud asjaolust, et koroonakriisi tõttu ebakindlaks muutunud majanduskeskkonnas oli rohkem selliseid äriplaane, mis täiesti ebaõnnestusid ja ettevõte ei jõudnud üldse enne maksejõuetuse olukorra tekkimist varasid koguda. Teisalt leidub varatute ettevõtete hulgas ka neid, kes pankrotile eelnenud aastatel märkimisväärseid käibenumbreid näitasid," lisas Tinkus.

Pankrotistunud ettevõtete osakaal kasvas majutuse ja toitlustuse valdkonnas

Tegevusvaldkondade osas eelmiste aastatega suuri muutusi ei toimunud. Kõrgeima pankrotistumise tasemega valdkonnad olid endiselt majutus ja toitlustus, töötlev tööstus ja ehitus. Keskmisest kõrgem pankrotistumise tase oli veel hulgi- ja jaemüügi alal.

„Kõrgeima pankrotitasemega tegevusalade osas viimastel aastatel muutusi toimunud ei ole. Küll aga kasvas see pankrotistunud ettevõtete osakaal majutuse ja toitlustuse valdkonnas teistest kiiremini, seda nii võrdluses ülejäänud tegevusalade kui ka varasemate perioodidega. Tegemist on valdkonnaga, mis sai koroonakriisist ja piirangutest enim mõjutada. Maksehäirete ja töötasu hüvitiste statistika põhjal võib prognoosida suuremat kriisi mõju selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ka järgnevatel aastatel," kirjeldas Tinkus.