30 eurot tunnis tööintervjuul osalemise eest
Personalitöötajad otsivad sageli ise aktiivselt kandidaate, seega võivad head tööinimesed saada ootamatult telefonikõne pakkumisega tulla tööle või osaleda mõnel konkursil. Kui inimesel on neid õnnelikuks tegev töö juba olemas, siis võetakse seda kui komplimenti ja keeldutakse viisakalt, aga juhtub sedagi, et kandidaat vastab, et ta võib tulla tööintervjuule kui talle makstakse kulutatud aja eest 30 eurot tunnis.
Jaan ei räägi eesti ja Sergei vene keelt
Isegi kogenud personalitöötajad kipuvad looma stereotüüpseid eelduseid inimeste nimede põhjal. Praktikas on juhtunud korduvalt, et kui helistada näiteks Jaan Tammele* või Jüri Kasele, selgub, et inimene teisel pool toru ei räägi üldse eesti keelt. Traditsiooniliste vene nimedega juhtub aga üha sagedamini, et nime taga on eestlane, kes ei oska isegi tagasihoidlikul tasemel vene keelt.
Ema saadab CV ja tuleb intervjuule kaasa
Enamasti panevad inimesed tööle kandideerides oma CV ise kirja ja teele, aga mõnikord teevad seda nende eest elukaaslased, emad ja vanaemad, isegi kui kandideerija pole sugugi väga noor. Mõnel juhul pole inimesed isegi kursis, mis nende CV-sse kirja on saanud. On juhtunud, et kolmandad isikud tulevad ka tööintervjuule kaasa, näiteks kardab ema, et tema täisealine poeg ei saa ise enda oskuste müümisega hakkama ja usub tõsimeeli, et tema kohalolekust võiks olla kasu.
Hommikumantlis või pidžaamas videointervjuul
Kui füüsilisele kokkusaamisele tullakse enamasti üksi ja korrektselt riietunult, siis videointervjuudel osalevad ka kodus olevad väikelapsed ja koduloomad, kes otsivad tähelepanu ja ronivad sülle. Mõnikord aitavad teised pereliikmed lahendada videointervjuuga seotud tehnilisi probleeme, aga tihti satuvad nad videosse või audiosse ka täiesti juhuslikult.
Personalitöötajad on juba harjunud, et intervjuu juurde kuulub taustalt kostev ebatsensuurne väljend või jalutab intervjuult läbi mõni napis rõivas korterikaaslane. Ette tuleb sedagi, et intervjueeritav ise on alles pidžaamas või hommikumantlis. Kevadiste ilmadega tehti videointervjuusid ka õues, kus tuli ette, et info jäi puudulikuks kärarikaste lindude või haukuvate koerte tõttu.
Nimekaimude palgad vahetuses
Eestis ei juhtu just sageli, et täpselt sama ees- ja perenimega inimesed satuvad samasse ettevõttesse tööle, aga suurtes firmades ja levinud nimede puhul tuleb seda siiski ette. Personalitöötajate jaoks on see paras peavalu, sest igas olukorras inimese isikukoodi ei kontrollita ja nii võib juhtuda, et vahetustega töö puhul tulevad korraga kohale mõlemad, jõulude ajal saab lapse jõulupaki nimekaim, kellel pole üldse lapsi või äärmuslikumal juhul saab üks töötaja teise palga või preemia.
Millal palgapäev on?
Värbajad annavad alati intervjueeritavatele võimaluse töö või ettevõtte kohta küsimusi küsida. Kõige sagedamini küsitakse töötasu, tööaja, töökeskkonna ja kolleegide kohta, aga tuleb ette ka üllatavaid küsimusi. Näiteks uurivad inimesed, mis kuupäeval on esimene palgapäev, kas abiellumise ja lapse saamise puhul toetust makstakse, kas ülemus on mees või naine, millise liinibussiga tööle saab ning kas suitsunurk on toas või õues.
Spikker või nutitelefon abiks
Töökonkurssidel pannakse sageli kandidaadi eeldused ja oskused mõne testi või ülesandega proovile. Enamasti antakse inimesele võimalus jääda üksi oma ruumi, et saaks rahulikult ülesandele keskenduda, aga päris sageli kasutatakse seda olukorda ära, otsitakse taskust välja spikker, kasutatakse nutitelefoni võimalusi või helistatakse sõbrale. Samas on juhtunud sedagi, et kui ülesanne osutub üle jõu käivaks, lahkub kandidaat ette hoiatamata ja rohkem teda enam ei nähta.
