„Kuna töötushüvitisi määratakse maksimaalselt aastaks, on tuhandetel töötutel lähiajal töötushüvitiste maksmine lõppemas. Samas on COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu töötutel endiselt keeruline tööd leida," sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Eilse seisuga oli Eesti töötuse määr 8,2 protsenti. See teeb kokku 53 707 inimest.

Ärileht kirjutas probleemist hiljuti ka pikemalt (loe siit).

Ettepaneku kohaselt pikendatakse töötuskindlustushüvitisi ja töötutoetuseid 60 päeva võrra, kui üle-eelmisel kuul oli registreeritud töötuse määr kõrgem kui 8,5 protsenti. Näiteks kui registreeritud töötuse määr on augusti kõrgem kui 8,5%, pikendatakse oktoobris lõppevaid hüvitisi. Muudatus kehtib seeläbi kuni 2022. aasta veebruarini.

2021. aasta lisaeelarvega planeeriti Vabariigi Valitsuse reservi 55 miljonit eurot koroonaviiruse leviku tõrjumise ja kahjude leevendamise ettenägematuteks kulutusteks. Töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamisega seotud kulud kaetakse töötuskindlustusvahenditest ja töötutoetuse maksmise pikendamise kulud riigieelarvelisest eraldisest Töötukassale.

Ka Poliitikauuringute Keskus Praxis soovitab töötute toetamiseks ajutiselt pikendada töötushüvitiste maksmise kestust. Nt töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamine maksaks riigile 4,75-6,25 miljonit eurot, töötutoetuse pikendamine suurendaks kulusid 1 miljoni võrra.

Töötushüvitiste ajutise pikendamise meetme idee on seotud sotsiaalministeeriumis väljatöötatud töötushüvitiste süsteemi korrastamise ettepanekutega, mille üheks osaks oli ka töötushüvitiste maksmine korraldada püsivalt ümber vastavalt majandustsüklitele, mis võimaldaks maksta hüvitisi pikemaajaliselt siis, kui majanduses on raskemad ajad ning tööotsimise periood on pikem ning lühemalt siis, kui töötus on väike.