Tallinna linn soovib, et riik reguleeriks eraldi, mida saab peale hakata külaliskorteritega, mille külalised majaelanikke häirivad.
TTÜ sotsioloogid Katrin Paadam ja Liis Ojamäe on koostanud uuringu, kus uuritakse vanalinna elanike ja kinnisvaraomanike ootuseid. Antud uuringus on käsitletud ka inimeste kogemusi ja hoiakuid üürikorteritega. Kuigi hoiakud on vastakad, annavad intervjuus välja tulnud tunnistused aru probleemide tõsidusest Tallinna vanalinnas.
Välja on toodud nii elanike kui ka üürileandjate seisukohad
Näiteks on öelnud üks vanalinna elanik, kelle investeeringukorteritega tegeleb vahendusfirma, et tal on olukorrast ükskõik, kuni see on hea tema ärile. "Kuigi, kui keegi investeerib kõvasti oma korterisse, teeb selle oma pere jaoks korda ja kui seal on kogu aeg öösiti purjus turistid kõrval, siis jah, see ei ole tegelikult tore,” lisas ta.
Elanike kogemusi üürikorteritega oma kortermajas kujundavad uuringu tulemusel nii üürileandjate kui üürnike käitumine. Üks elanik tõi välja, et osad korteriomanikud käivad kohal ainult siis, kui tekivad probleemid, ning omanike asemel käivad korterites enamasti näiteks hoopis koristajad.
Vanalinna elanike jaoks on suur vahe, kas omanik ise üürib majutust välja või on andnud selle omakorda allüürilisele. Probleemina nähakse kortereid, kus tegemist on välismaalasest omanikuga, kes on palganud kellegi kohaliku välja rentima. “Kokkuvõtteks ei vastuta keegi,” lisas üks Vanalinnas resideeruv elanik.
Purjus soomlased varahommikul
Huvitavad on ka probleemid, millega on vanalinna elanikud pidanud kokku puutuma. “Kogu aeg tuleb keegi vastu, põrand on must. Lisaks on neil organiseeritud linade ja pesu vahetus selliselt, et mingi inimene sõidab autoga ja puhas pesu visatakse IKEA kotiga trepikotta. Siis see on seal, mingil ajal tuleb keegi koristama, sel ajal on uksed aga lahti. Siis vedeleb pesu seal õhtuni,” kirjeldab üks elanik.
“Tütar käib siinsamas Vanalinna koolis. Kui mina läksin tööle ja koos tütrega hommikul kell seitse välja läksime, seisis minu ukse ees viis või kuus täiesti ebaadekvaatset purjus soomlast, kellest mõnel ei olnud ka saunalina ümber,” kirjeldas üks elanik, kes on mitme Airbnb-korteri majanaaber.
Probleeme peavad enamasti lahendama majaelanikud, mitte korteriomanik
Samas toovad üürileandjad ka välja, et kui enda vara on võimalik kindlustada, siis majanaabritega suhete parandamine on keerulisem. “Praegu suundungi pikaajalise üürimise peale. Endal vähem peavalu ja ei põhjusta teistele ka,” kirjeldas vanalinnas elav üürileandja ja korteriomanik.
Olulise punktina tuuakse elanike kogemusest esile ka see, et külaliste probleemide esmane lahendamine kipub kanduma teistele majaelanikele. Ka juhul, kui omanik reageerib kiirelt ja lahendab olukorra, nõuab see aega ja elanikupoolset aktiivset tegutsemist, eriti juhul, kui omanik ei ela samas hoones või lähipiirkonnas.
“Kui see teade või info tuleb õigel ajal, siis võtan kohe ühendust ja siis on kõik kohe ära lõpetatud. Aga üürileandja pigem saab seda teada päev hiljem, aga siis ei ole enam midagi enam. Siis on üürnik läinud ja järgmine päev seda ei toimu,” kirjeldas üks üürileandja probleemide lahendamise korda.
Kuidas näevad aga vanalinna elanikud antud probleemi lahendamist?
Tähtsaks peetakse läbirääkimiste vajadust erinevate osapoolte vahel, nii kortermaja kui vanalinna terviku tasandil. Seda toovad esile ka üürileandjad, kes oma rolli vanalinna elukeskkonna kujunemisel teravamalt tajuvad. “Kui tuleb näiteks niimoodi, et korteriühistu saab otsustada, et lubab või ei luba, olen ka sellega nõus," ütles üks vanalinnas korterit välja üüriv elanik.
Lähemalt antud uuringust: "Vanalinna elanike ja kinnisvaraomanike ootuste kaardistus: pärand, elukeskkond, turism".
