Elektrisõidukid löövad aktsiisilaekumistesse augu

2030. aastaks väheneb bensiini ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist.

„Kümne aasta pärast on Eesti teedel prognooside järgi 85 000 elektriautot ja 2040. aastaks moodustavad need juba poole kogu autopargist," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

Raporti järgi väheneb 2030. aastaks bensiini ja diislikütuse aktsiisi aastane laekumine seetõttu enam kui viiendiku võrra ehk tänastes hindades ligi 100 miljonit eurot ja aastaks 2040 juba 185 miljoni euro võrra. Lisaks aktsiisituludele kahaneb ka kütuselt laekuv käibemaksutulu.

„Kui elektrisõidukite kasutuselevõtt on arvatust kiirem, kahaneb maksubaas veelgi kiiremas tempos," märkis Uku Varblane. „Seega ei ole elektrisõidukite laiema leviku korral praeguse transpordi maksustamise loogikaga võimalik jätkata. Kütuseaktsiisi laekumise kahanemist võiks asendada autode registreerimis- ja aastamaksud, aga energiasäästu eesmärgil võiks olla veelgi mõjusam erasõidukite läbisõidupõhine maksustamine," lisas Varblane.

Varblase sõnul vähendab taastuvatest allikatest pärinevat elektrit tarbivate sõidukite kasutamine küll kasvuhoonegaaside emissioone, kuid vaid sellest ei piisa. „Autoliikluse suurt ruumivajadust koos kõige kaasnevaga elektriajam ei lahenda. Keskkonnakoormuse vähendamiseks peaks autosõit olema vähem individuaalne ja rohkem kollektiivne, samuti eelistama võimalusel ühistransporti või teisi säästvamaid liikumisvõimalusi," rääkis Varblane.

Samuti jäävad Varblase sõnul lahendamata energiamahukuse, liiklusohu, rehvide ja teekatte kulumisega kaasnevate peenosakeste probleemid. „Näiteks Läänemere üks peamine mikroplastiallikas on autorehvide kulumine," märkis ta.