Vaktsiinid ja miljardid. Vähemalt üheksa inimest on vaktsiinide tõttu väga rikkaks saanud ning survegrupp avaldab pahameelt
(80)
Selle nimekirja tipus on Moderna tegevjuht Stéphane Bancel ja BioNTechi juht Ugur Sahin. BioNTech tootis vaktsiini välja koos Pfizeriga. Mõlemate tippjuhtide vara on nüüd väärt umbes 4 miljardit dollarit. Selline on People's Vaccine Alliance'i analüüsi tulemus. Tegemist on survegrupiga, mille üheks eesmärgiks on hoida silma peal globaalsel vaktsineerimisel ning sellelt saadaval tulul.
Tippjuhid Hiina ettevõttes CanSino Biologics ja varased Moderna investorid on ka paberi peal saanud miljardärideks. Ravimifirmade aktsianhinnad on loomulikult tõusnud vaktsiinide tõttu. Eeldatakse, et nende ettevõtete tulevik on samuti roosiline.
Võrreldes 2020. aasta veebruariga on Moderna aktsia hind tõusnud üle 700 protsendi, BioNTechil jääb see 600 protsendi kanti. CanSino Biologicsi aktsia on kerkinud 440 protsenti. Ettevõtte ühe-doosi-vaktsiin sai Hiina poolt heakskiidu veebruaris.
Üheksa People's Vaccine Alliance poolt tuvastatud uut miljardäri on enda vara kokku kasvatanud 19,3 miljardile dollarile. Aktivistide grupp ütleb, et selle raha eest saaks vaktsineerida vaesemates riikides 780 miljonit inimest. Grupi sõnum on, et selliste monopolide ja nende juhtide rikastumine ei ole tolereeritav. „Nende vaktsiinide loomist toetati avaliku rahaga ning need peaks olema kõigile soodsalt kättesaadavad, mitte olema kasumi teenimise objektiks," ütlevad nad.
Raport tuli välja samal ajal, kui toimub G20 tervisevaldkonna tippkohtumine, kus riikide juhid arutavad muuhulgas vaktsiinide puhul intellektuaalomandi õigustest loobumise teemal.
USA president Joe Biden on sellise käigu poolt. See võiks tähendada vaktsiinide kättesaadavuse paranemist ning vahe vähenemist rikaste ja vaeste riikide vaktsineerituse taseme vahel. Saksamaa on aga siin opositsioonis, öeldes, et intellektuaalomandi õigused on ülioluline innovatsiooni osa. Lisaks ei muutuks nende sõnul kuigi palju vaktsiinide kättesaadavuse osas, sest tootmismahud on limiteeritud ning vaktsiinideks vajalikke komponente on samuti liiga vähe.
WHO andmetel on 87% vaktsiinidoosidest läinud kõrgema või keskmise sissetulekuga riikidesse. Madalaima sissetuleku tasemega riigid on saanud vaid 0,2% doosidest. Reedel avaldas IMFi peaökonomist Gita Gopinath uuringu, mis ütleb, et 60% maailma elanikkonna vaktsineerimine 2022. aasta keskpaigaks võiks maksma minna 50 miljardit dollarit.
Pfizeri tegevjuht Albert Bourla ütles reedesel tippkohtumisel, et ettevõte saadab järgmise 18 kuu jooksul keskmise- ja madala sissetulekuga riikidele 2 miljardit doosi vaktsiini. Nad prognoosivad, et müüvad kokku 26 miljardi dollari eest vaktsiine juba selle aasta lõpuks. Seejuures on puhaskasumi määr 30%. Bourla on kaitsnud vaktsiinide pealt teenivaid ravimifirmasid, öeldes, et tema firma on võtnud enda kanda kogu riski, mida vaktsiini tootmine on kaasa toonud. Lisaks on 2 miljardit dollarit kulutatud uuringutele ja arendustegevusele.
Esimest korda ajaloos kasumisse
BioNTech sai Saksamaa valitsuselt 325 miljonit eurot, et vaktsiin välja töötada. Nemadki lubavad, et vaesemad riigid saavad doose juurde, aga samas toovad nad välja, et tootmisprotsess on keeruline ning uute tehaste ehitamine ajamahukas. Just seetõttu ei saa kiiremini toota. „Patendid ei ole siin need, mis takistusi teele seaks."
BioNTechi netokasum on 2021. aasta esimesel kolmel kuul olnud 1,1 miljardit eurot, suuresti tänu vaktsiinimüügile. Eelmisel aastal samal ajal oli nende kahjum 53,4 miljonit eurot.
Moderna teenis samal ajal Covid-19 vaktsiinide müügilt 1,7 miljardit dollarit. See tõi neile ka ajaloo esimese kasumiga lõppenud kvartali. Goldman Sachs prognoosib, et Moderna teenib sel aastal vaktsiinide müügist 13,2 miljardit dollarit. Nad on saanud USA valitsuselt miljardeid, et vaktsiin välja arendada.
AstraZeneca, kes tootis vaktsiini koostöös Oxfordi Ülikooliga ning Johnson & Johnson on mõlemad lubanud, et nemad müüvad vaktsiine senikaua „ilma kasumit teenimata", kuni maailm pandeemia all kannatab.
